Lola Fernandez Pazos. Intervjuu

Lola Fernandez Pazos Ta on pärit Galicia ja Andaluusia juurtega Madridist. Lõpetanud ajakirjanduse eriala ja teinud pika karjääri meedias, esitles ta mais oma esimest romaani, Pazo de Lourizan, tugevalt mõjutatud tema maitsest viktoriaanliku ajastu kirjanduses. Selles intervjuu Ta räägib meile sellest ja paljudest muudest teemadest. Hindan väga teie lahkust ja kulutatud aega.

Lola Fernandez Pazos - intervjuu

• ACTUALIDAD LITERATURA: Teie viimane avaldatud romaan on Pazo de Lourizan. Mida sa sellest meile räägid ja kust see idee tuli?

LOLA FERNÁNDEZ PAZOS: See on a tüüpiline perekonna saaga lugu, milles võimas põlvnemine peidab endas mitmeid mõistatused maakodu ümber, mis ei selgu lõpuni. Kogu teose jooksul peab lugeja tõe avastamiseks tükke järk-järgult kokku panema, nagu oleks see pusle. Saabub isegi aeg, mil ta tunneb rohkem kui üht peategelast, kuid sellest hoolimata jätkab ta temaga ega jäta teda saatuse hooleks, et mõista romaani täit tähendust.

Lisaks on raamatus kõik selle žanri koostisosad: a armastuslugu erinevate ühiskonnaklasside vahel, ilus palee, kus nad elavad Carballod, tööstusliku kalapüügi perekond pärit Madalad jõed ja sõjakas episood, mis koos edusammudega rikub perekonna elu ja varanduse.

Idee pärineb minu enda perest, kuna see on lugu, mis juhtus aastaid tagasi mu esivanemate ümber ja räägiti mulle, et ma omakorda selle millalgi kirja paneks. Nii et jah, see on umbes tõelised sündmused, mis tegelikult juhtus aastal Marin, väike kaluriküla Pontevedra lähedal.

• AL: Kas mäletate mõnda oma esimest lugemist? Ja esimene lugu, mille sa kirjutasid?

LFP: Esimene lugemine, mida ma mäletan, on Tee, de Miguel Delibes kohahoidja pilt. See tundus nii lihtne ja samas nii ilus, et tahtsin alati midagi sellist kirjutada. Romaan, mida võis lugeda ja mis pimestas nii eelteismelist kui ka täiskasvanut. The esimene lugu Kirjutasin, kui mitte rääkida loomalugudest, mida ma 5-6-aastaselt visandasin, siis Armastus Tinderi ajal.

Rohkem kui romaan on see a test. Selles ma kujutan ette Jane Austen naaseb XNUMX.–XNUMX. sajandisse ja leiab, et inimestevaheline kurameerimine ei toimu enam tantsudes, vaid rakenduses nimega Tinder. Sealt edasi ja oma sümboolsematest teostest võetud lugude kaudu annab Austen Tinderi kasutajatele, meestele ja naistele, nõu, kuidas nad peaksid käituma, et mitte vigu teha.

• AL: Peakirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.

LFP: Minu jaoks jääb minu peamine kirjanik alati kuulsaks Javier Marias. Tänu tema tööle, mida ma peast tean, hakkasin mõtisklema tühjal lehel. See ei seisne ainult jutustamises, vaid jälgimises ja mõtisklemises, miks tegelased nii või teisiti käituvad. tema oli see üks sisendas minusse armastuse Briti klassika vastu, Shakespeare, Jane Austen, aga eriti viktoraadid, õed bronte, Thomas Hardy, Henry James, Charles DickensElizabeth Gaskell, kui nimetada vaid mõnda. Tänu sellele mõjule astusin pärast ajakirjanduse lõpetamist inglise keele õppesse.

• AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?

LFP: mehena kahtlemata Härra Darcy, ning Uhkus ja eelarvamus. Naisena, Jane eyre, Charlotte Brönte samanimelisest näidendist. Mulle tunduvad nad täiuslikud. Darcy teeb parima armastusavalduse, mida naine võib eales saada, ja Jane Eyre teeb sama. Mõlemad on nii tõelised, et ma arvan, et Austen kirjutas selle katkendi, kujutades ette, mida ta oleks tahtnud saada ja Bröntet, seda, mida ta oleks tahtnud teha.

• AL: Kas teil on kirjutamise või lugemise osas erilisi harjumusi või harjumusi?

LP: Mitte midagi. Tõde. Ma ei ole maniakaalne.

• AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?

LFP: ma kirjutan oma kirjutuslaud ja tavaliselt loen enne magamaminekut alati pooleldi pikali.

• AL: Kas on muid žanre, mis teile meeldivad?

LFP: Jah, ma armastan sotsiaalseid romaane, nagu Mary Barton, Elizabeth Gaskell, aga ka detektiivižanr, nagu Joel dicker.

• AL: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?

LFP: Olen koos minu teine ​​romaan, mis on a segu Dickerist, Mary Bartonist koos vihjetega peegeldustest puhtaimas Maríase stiilis (säästa vahe). Ma nimetaksin seda "sotsiaalseks thrilleriks", kuid selles on ka palju eneseväljamõeldisi. Nüüd, kui mu teatmeteoste autor Marías on minu juurest lahkunud, tahtsin talle erilise austusavalduse avaldada. Ma poleks kunagi arvanud, et ta nii ruttu lahkub ja see on jätnud mind mitte ainult kurvaks, vaid ka õpetajate orvuks. See on olnud katastroofiline aeg minu kaasaegsetele viidetele, kes olid samuti liiga noored, et lahkuda: Almudena Grandes, Pühapäev Villar. Tõsiselt, ma ei tea, keda ma nüüd lugema hakkan.

• AL: Milline on teie arvates kirjastusstseen?

LFP: Ma arvan, et on päris huvitavaid raamatuid, aga teisi, mis tunduvad kokkupandavad selles mõttes, et autor teab, mis toimib ja väljendab seda, jätmata oma lehtedele mingit küüru või tunnet, ja ma märkan seda liiga palju. Mulle meeldivad hingega raamatud, see mõju. Ja miski, mis mind natuke kurvaks teeb, on see, et kirjastajad panustavad rohkem tuntud nägudele kui huvitavatele pastakatele, aga me oleme kohutavas konkurentsis ja ettevõtted ei ela tühjale kohale. Ma saan aru, et.

• AL: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks keeruline või suudate tulevaste lugude jaoks midagi positiivset säilitada?

LFP: Kõik kriisid on positiivsed, kui neist lõpuks välja tullakse. Romaan, milles ma praegu olen, räägib uutest inimlikest tunnetest, mida see uus keskkond tekitas. Siis töötasin kommunikatsioonidirektori agentuuris ja nägin, kuidas tööpuudus viis enda päästmiseni. Kedagi ei huvitanud naabrimehest halvasti rääkimine või kolleegi lahkumine, oluline oli selleks jääda. Ja see on olnud positiivne, sest seda kogedes on mul lihtsam sellest rääkida ja selle üle mõtiskleda.