Fotograafia. Toni Hilli Facebook.
Toni mägi on uus romaan, Teresa Lanza tume hüvasti, mis ilmus eelmisel kuul. Barcelona autor, kes kirjutab alla sellistele tiitlitele nagu Kristalltiigrid, jääinglid ja triloogia inspektor Salgado on mulle selle andnud intervjuu kus ta räägib meile sellest uuest teosest ja paljudest muudest teemadest. Suured tänud lahkuse ja pühendatud aja eest.
Toni mägi. Intervjuu
ACTUALIDAD LITERATURA: Kas mäletate esimest raamatut, mida lugesite? Ja esimene lugu, mille sa kirjutasid?
TONI HILL: Esimene pidi olema a lugu või koomiks ja ma ei oska öelda, mis see oli. Mäletan küll esimest, mis tabas mind täiskasvanuna pärast noorukiiga, kus lugesin palju vähem. See oli Maailm Garpi järgi, ning John irving ja see avas mulle terve "täiskasvanute" naudingu maailma. Tundsin, et raamatutel on mulle veel paar aastat öelda, mida pole neile nii palju tähelepanu pööratud.
Esimene kirjutatud lugu, mida ma mäletan: see oli a lugu kirjutamiskursusele Sel ajal tegelesin ja see oli üsna populaarne.
- AL: Ja see lemmikkirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
TH: Palju. Alates Irvingust, keda olen varem tsiteerinud, kuni klassikani tolstoi või õed bronte, Ana Maria Matueed, Merce rodoreda või uuemad autorid nagu Philip Roth, Coetzee või Jonathan Prantslane... mul on meeldimisi väga mitmekesine ja ta ei saaks valida ühtegi raamatut ega autorit.
- AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
TH: Ma oleksin tahtnud kirjutada a Ana Karenina stiilis romaan või on loonud sama ajatu ja isikupärase õhkkonna, nagu ilmub tema töös Kafka. Aga kui tuua vähem klassikaline autor, oleksin tahtnud kirjutada Mystic River (Dennis Lehane) ja andnud kõigile selle tegelastele kirjanduselu.
- AL: Kas kirjutamise või lugemise osas on mingit maania või harjumust?
TH: Tegelikult ei. Rahulikkus ja vaikusMa arvan, et kuigi saan lugema lennukites, metroos või baarides ilma liigsete probleemideta. Mulle meeldib seda teha rand või piljard.
et kirjutama jah, mul on vaja veel natuke keskkonnas rahulik, aga olen seda teinud ka avalikes kohtades. Saabub aeg, mil mul õnnestub ennast isoleerida ja ma ei tea, mis mu ümber toimub.
- AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
TH: Sest kirjutama vaja tõuse üles suhteliselt varajane ja tee seda kogu hommiku. The Hilisõhtu Pean seda sobivamaks lugema.
- AL: Teie uus romaan on Teresa Lanza tume hüvasti. Mida me sellest leiame?
TH: Sellele on alati raske lühidalt vastata, sest romaan on paljude asjade kogum, kuid sünteesi jõupingutusi tehes ütleksin, et leiate a kummitavad intriigid, väga psühholoogiliselt määratletud tegelastega, mis on samal ajal ka kahe maailma portree (jõukate klasside ja Ladina-Ameerika päritolu sisserändajate oma). A väga praegune ajalugu mis lisaks salapära võrgutamisele saab paneb meid mõtlema mõnele vastuolule mis mõjutavad meid kõiki.
- AL: Veel kirjandusžanre, mis teile meeldivad?
TH: Kõik. Ma ei tee vahet žanrite vahel, vaid mind huvitavate häälte ja väljanägemise ning nende vahel, mis seda ei huvita. Mul on eepiline fantaasia raskem, kuigi ma olin selle fänn Jää ja tule laul ja luule nõuab minult suuremat keskendumist kui tavaliselt. Mulle väga meeldib juturaamatud, ja viimastel aastatel olen lugenud suurepäraseid jutuvestjaid nagu Mariana Enriquez o Saara laud.
- AL: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
TH: Ma loen raamatut nimega Pimedus, Paulilt kawczak, mille Destino äsja avaldas, ja veel üks romaan, mis pole veel välja tulnud: Kurat aia taga (Ettekäändeid) Gines Cutillas, mille esitan märtsi lõpus. Mõlemad on väga soovitatav.
- AL: Kuidas on teie arvates avaldamisala nii paljude autorite jaoks, kui on või soovite avaldada?
TH: Noh, meil on tegelikult kindel ja lai toimetusmaastik, nii et ma ütleksin, et see on nii nüüd lihtsam postitada kui aastaid tagasi (Ja ma ei räägi omaväljaannetest, kuigi need on ka sobiv variant). Samal ajal nad on palju need, kes soovivad avaldada, ja see teeb asja keeruliseks.
Ma tean, et see võib olla meeleheitlikult mitte sellele käsikirjale kodu leida et keegi on kirjutanud ohverdama unetunde või seltsielu, kuid konkurents on karm ja uute autorite võimalused on piiratud. Teiselt poolt on see alati juhtunud.
- AL: Mis on kriisi hetk, mida me teid eeldades kogeme? Kas suudate tulevaste romaanide jaoks midagi positiivset või kasulikku säilitada?
TH: Ma ei otsi tragöödiate positiivseid tegureid. Ma arvan, et miski pandeemia taoline ei ole kellegi parimat välja toonud ega too välja, kuid see on taust, mida saab ilukirjanduses tulevikus muidugi kasutada.
Mind see praegu eriti ei köida, kuid on võimalik, et veidi suurema vahemaaga, Kaalusin loo seadmist neil rahutuse ja kõleduse kuudel. Ma kahtlen selles siiralt, kuigi kujutlusvõime lõpuks jõuab meid mööda radu, mida me pole kunagi mõelnud rännata.