Kas olete kuulnud Irene Solàst? Kas sa tead, kes see on? See katalaani kirjanik on üks kirjanduse uusi suundi, mis tõmbab tähelepanu. Aga mida sa temast tead?
Selles artiklis räägime teile mõned üksikasjad tema elust ja ka tema kirjutatud raamatutest. Kui te pole temalt midagi lugenud, köidavad tema romaanid teie tähelepanu. Kas alustame?
Kes on Irene Solà
Irene Solà Sáez, tema täisnimi, on luuletaja, jutustaja ja kaunite kunstide kunstnik. 1990. aastal Mallas sündinud temast on nüüdseks saanud tunnustatud kirjanik, eriti seetõttu, et paljud tema teosed on võitnud olulisi auhindu.
Ta on lõpetanud Barcelona ülikooli, kus õppis kaunite kunstide erialal. Siiski lõpetas ta Sussexi ülikoolis ka kirjanduse, filmi ja audiovisuaalkultuuri magistrikraadi.
Oma karjääri jooksul kirjutas ta luulekogu Bestia, ühe oma esimestest raamatutest, mis jagunes kaheks täiesti erinevaks osaks.
Pero See juhtus tema teise raamatu Los diques avaldamisega, kui ta hakkas köitma paljude kirjastajate tähelepanu. et nad märkasid teda tänu sellele, kuidas ta selle romaani üles ehitas.
Sealt edasi on ta loonud üha muljetavaldavamaid romaane, mis on toonud talle hea leegioni järgijaid.
Irene Solà raamatud
Me ei saa öelda, et tal on palju raamatuid, kuid ta on üks kirjanikest, kes on teadnud, kuidas oma raamatuid avaldada nii hispaania kui katalaani keeles, mida alati ei saavutata.
Seega Autori raamatute loend jätab meile huvi korral mõned lugemiseks:
- Ma laulan ja mägi tantsib
- tõrvad
- Elajas
- Andsin sulle silmad ja sa vaatasid pimedusse, avaldatud 2023. aastal.
Avaldamiskuupäevade osas on tõde see, et need erinevad suuresti olenemata sellest, kas vaatate üht või teist veebisaiti. Kuid romaani on ta avaldanud umbes aasta.
Nende kõigiga on ta võitnud auhindu. Näiteks pälvis ta 2012. aastal Bestia Amadeu Olleri auhinna. 2017. aastal võitis ta filmis Los diques alla 35-aastastele mõeldud narratiivi Documenta auhinna. Ja 2019. aastal pälvis tema romaan Canto yo y la Montaña Baila mitmeid auhindu: Punt de Llibre digitaalajakirjast Núvol või Cálamo auhinna. Ka 2020. aastal kordas ta seda romaani, pälvides Euroopa Liidu kirjandusauhinna.
Ma laulan ja mägi tantsib
Kasutades mitme tegelase lugu ning Kataloonia Püreneede ja Eel-Püreneede legende, tõlgendab Irene Solà elu ümber. Tegelikkuses võimaldab iga raamatu lugu näha kohta erinevalt.
«Kõigepealt tulevad torm ja välk ning talupojapoeedi Domèneci surm. Siis Dolceta, kes ei suuda naermist lõpetada, kui ta räägib lugusid neljast naisest, kes nõiana üles poodi. Sió, ta peab Mia ja Hilari üksi Matavaquesis üles kasvatama. Ja surnute trompetid, mis oma musta ja isuäratava kübaraga kuulutavad eluringi muutumatust.
Ma laulan ja mägede tantsud on romaan, milles võtavad sõna naised ja mehed, kummitused ja veenaised, pilved ja seened, koerad ja metskitsed, kes elavad Püreneedes Camprodoni ja Prats de Molló vahel. Kõrge mägi ja piiriala, mis peale legendide säilitab mälestusi sajandeid kestnud olelusvõitlusest, teadmatusest ja fanatismist juhitud tagakiusamistest, vennatapusõdadest, kuid mis kehastab ka ilu, mille kohta pole palju omadussõnu vaja. Soodne pinnas, et vabastada kujutlusvõime ja mõtlemine, soov rääkida ja lugusid jutustada. Võib-olla koht, kus alustada uuesti ja leida lunastus.
tõrvad
Mõned kommentaarid Los diquesi kohta on, et Irene Solà mängib palju tegelaste, sõnade ja lugu jutustada nii, et süžee ise tõmbab sind endasse, pannes sind oma mõtetes ette kujutama kirjeldusi, mida autor sulle esitab.
Lugu viib meid kohtuma kolme põlvkonnaga, kellel on ühine side, peategelase Adaga.
Jätame teile kokkuvõtte juhuks, kui soovite pilku heita:
«Ada naaseb pärast kolmeaastast Londonis viibimist oma linna. Pikkade suvekuude jooksul, mis sellele naasmisele järgnevad, leiavad aset taaskohtumised pere, sõprade ja vana armastusega.
Ja ka linna endaga, selle kohaga, kus ta üles kasvas. Kavatsusega taastada see väike universum, millest ta oli eemaldunud, hakkab Ada nende kõigi ümber lugusid välja mõtlema.
See on seega Ada lugu ja Ada lugude lugu. See on romaan, mis on tehtud lugude jadast. See on raamat, mis on koostatud väikeste narratiivide summast, mis moodustavad intiimse ja jagatud universumi mosaiigi.
Elajas
Nagu oleme teile varem rääkinud, kirjutas Bestia selle võistlusel olles ja ta ise rõhutab, et sellel on kaks osa: ühelt poolt üks, milles ta on sõna otseses mõttes maailma peale vihane; ja teine, milles on meeldivamad tunded ja isegi luuletused tunduvad lõõgastavamad.
See on kokkuvõte raamatu viimasest kakskeelsest väljaandest, kus on katalaanikeelsed luuletused ja nende tõlge hispaania keelde:
«Need luuletused on sündinud radikaalsest vabadusest. Nad tulevad meie juurde metsikult ja ootamatult maalt, kus mateeria reorganiseerub ja keha mässab; milles keha peegeldab, elab ja loeb. Irene Solà vaatab ümbritsevat silmitsi toore ja samas elava, rahutu ja jõulise pilguga, mis asjades uut korda otsides hävitab ja mis ei võta kunagi midagi enesestmõistetavaks. Neist luuletustest kiirgab salapärast jõudu, mis neelab meid kohe endasse: see nõuab meid.
Ma andsin sulle silmad ja sa vaatasid pimedusse
See raamat on viimane, mille ta on välja andnud (2023. aasta septembri seisuga). Seetõttu pole selle kohta veel palju hinnanguid ega arvamusi.
Selge on see Kirjanik on tuginenud legendidele ja rahvaluulelugudele, et ehitada üles romaan, milles ta esitab meile perekonna saaga erinevatest perioodidest läbi elavatest naistest.
Siin on kokkuvõte:
«Peidetud kaugete kaljude vahele, mõnes kõrvalises kohas Guillerías, mida külastavad hundikütid, bandiidid, varitsused, karlistid, nõiad, maquid, rallisõitjad, kummitused, metsalised ja deemonid, klammerdub Clavelli talu nagu puuk maa külge. See on maja, kus elavad ennekõike naised ja kus üks päev sisaldab sajandeid mälestusi. Need Joana, kes abikaasa leidmiseks sõlmisid lepingu, millega avati ilmselt neetud järglane. Bernadeta omad, kellel puuduvad ripsmed ja kuna lapsepõlves valati talle silma nii palju tüümianivett, nägi ta lõpuks seda, mida ta ei oleks pidanud. Need Margarida, kel terve südame asemel kolmveerand süda, on vihased. Või Blanca omad, kes sündis ilma keeleta, suuga nagu tühi pesa ja ta ei räägi, vaid jälgib. Need naised ja paljud teised valmistavad täna pidu ette.
Kas olete lugenud mõnda Irene Solà raamatut? Kas soovitate kedagi meist?