Täna oli meil võimalus vestelda Isabel Coixett, filmirežissöör, keda oleme saanud tema viimase filmi puhul intervjueerida "Raamatupood"raamatu põhjal Penelope Fitzgerald. Jätame teile tema sõnad ja tuletame meelde, et seda vahvat filmi saab kinos vaadata alates eelmise aasta 3. novembrist, esilinastuse päevast.
Actualidad Literatura: Tere pärastlõunast Isabel, kuidas läheb? Kõigepealt tänan teid selle intervjuu eest veebisaidile Actualidad Literatura, ja isiklikult tahaksin teile öelda, et mul on väga hea meel, et saan seda teie heaks teha, kuna olen teie loomingut jälginud palju aastaid ja teie filmid on ühed vähestest, mida saan ikka ja jälle vaadata. ja mitte tüdineda. Mis köitis teie tähelepanu? raamatust "Raamatupood" ("Raamatupood") Penelope Fitzgeraldist öelda, et tahan sellest filmi teha?
Isabel Coixett: Noh, mulle tundus see ägeda nihilismi, suure intelligentsusega raamat, mille tegelaskuju, kellega ma palju samastun, on peategelane Florence Green. Ja mulle tundus see lugu, mis oli küll ilmselt väike, kuid millel oli universaalne resonants, mis mulle meeldis ja mind huvitas.
SELLE: Nagu ma juba lugesin ja nagu te just ise ütlesite, on teil romaani peategelase Florence Greeni suhtes eelistus nii kaugele, et tunnete end temaga ülimalt seotuna, nagu te polnud kunagi varem oma filmides mõne teise tegelasega ... miks mitte? Milline on Florence Green ja mida saame tema kogemustest?
IC: Noh, kuna ta on süütu tegelane, mõnevõrra naiivne, alandlik, järjekindel, kes tõesti armastab oma raamatuid ja usub, et peab oma elus midagi ette võtma, ... mulle meeldib ta, on asju, millega samastun. Näiteks stseenis, kus lähete rõivastaja juurde ja ta proovib teie ülikonda. Florence näeb, et ülikond ei sobi talle, ja ometi peab ta leppima sellega, kuidas rõivastaja talle ütleb "Bah! Ärge muretsege, keegi ei märka teid ". Mulle meeldib neid väikseid varemeid kajastada igapäevaelus, kus on palju inimesi, kes teevad elu teiste jaoks õnnetuks ...
SELLE: Penelope'i raamat räägib raamatupoest, mis on loodud eimillestki ja ülivaenulikus keskkonnas. Võime öelda, et osaliselt sarnaneb see tihedalt reaalsusega, mida raamatumüüjate maailm ja kirjandus üldiselt praegu elavad ... Kas arvate, et tehnoloogia areng ja eRaamat Kas see on suurel määral kaasa aidanud sellele väikesele kirjanduslikule tarbimisele või vastupidi, kas arvate, et hariduse, raamatuhindade jms osas tekitati juba vigu, mis on selle kirjandusearmastuse kahanema pannud?
IC: Raamatute hind tundub mulle jama, sest kui Hispaanias on üks asi, siis on see raamatupood ja raamatukogud, kus saate lugeda mida iganes soovite. Kes täna ei loe, on sellepärast, et ta ei taha. See, mida pole, on selge, et see on laste jaoks stiimul, mis motiveerib neid lugema. Lugemine on hädavajalik: kirjutada, elada muud elu, lõbutseda, õppida, maailmas ringi liikuda ... On hädavajalik, et teile meeldiksid raamatud!
SELLE: Milliseid väärtusi ja mõtisklusi saame raamatust nii palju saada "Raamatupood" nagu su filmist, Isabel?
IC: Noh, ma ei tea ... Lisaks filmi tegemisele on see minu arvates avatud paljudele tõlgendustele ... Seal tahab vaataja selle kinkida ja mis seda inspireerib.
SELLE: Mida soovitate meie lugejatele? Actualidad Literatura? Kas lugeda enne Penelope raamatut ja siis vaadata tema filmi või vastupidi?
IC: (Chuckling) Ma ei tea ... Ma arvan, et raamat on imeline, see on suurepärane romaan. Ma arvan ka, et film on pehmem, mingil moel olen muutnud romaani aspekte, mida vaatajale tundus ekraanil väga raske alla neelata ... Selles mõttes olen püüdnud seda pehmendada ja anda valgust ülal kõik, sest nagu juba ütlesin, on raamat muljetavaldava nihilismiga. Olen proovinud, et oli lootust.
SELLE: Ja kui minna kinoküsimustesse, siis kuidas on see olnud Bill Nighy ja Patricia Clarksoni kasvu näitlejatega?
IC: Noh, Patricia, see on kolmas film pärast seda, kui ma temaga tegelen, nii et mul on hea meel. Ja Bill on imeline näitleja, Bill on ime ... Aga hei, selle filmi peategelane on Emily Mortimer, kes on kõikidel tasanditel.
SELLE: Temale viidates: miks otsustasite lasta oma filmis Emily Mortimeril mängida Firenze peaosa? Mis köitis teda selles, et otsustasite selles filmiomadatsioonis teie töö üle otsustada, Isabel?
IC: Ta on näitleja, kes alati, kui ma teda filmides ja sarjades nägin, arvasin, et tal on midagi ... Seal on midagi, mis ei teinud temast kunagi peategelast. Ja tundsin, et see võib olla sellest romaanist.
SELLE: Lõpuks ei taha ma teie aega ja suuremeelsust kuritarvitada: kui peaksite ühe oma filmi loo alles jätma, siis mis see oleks?
IC: Neil kõigil on midagi ... Mulle meeldib igaüks väga erinevatel põhjustel. Mul on palju kiindumust "Asjad, mida ma teile kunagi ei rääkinud", sest see oli film, mis tehti selliselt "Raamatupood", läbi paksu ja õhukese, ei saanud keegi aru minu põhjustest seda teha, see oli kuidagi väga keeruline ... Kuid samas oli tore see valmis teha ja kanda nii, nagu ma tahtsin.
SELLE: Ja mis on Isabel Coixeti lemmikraamat?
IC: See küsimus on keeruline ... Raamatuid on palju. Võib-olla on Stendhali "Punane ja must" raamat, mille juurde alati tagasi pöördun, see tundub mulle imeline.
Veelkord, tänan teid aja eest, Isabel… Täname teid kogu meie juhitava meeskonna poolt Actualidad Literatura. Edu selles filmis ja olgu see väga edukas.