Intervjuu Isabel Abeniaga: "Sa pead olema iseendaga nõudlik"

Elizabeth Abenia on pärit Zaragoza, lõpetanud õigusteaduse erialal ning lisaks on ta õppinud kunsti ja keskaja ajalugu. Lisaks kirjanikKas maalikunstnik. Postitas ainult kolm romaani, kõik on ajalooline žanr, kuid piisavalt, et kõigepealt jalule saada. Tema kolmas tiitel on Viimane sibül ja enne kui nad on Hollandi alkeemik y Erik Godo.

Täna anna mulle see intervjuu milles ta meile räägib natuke kõigest oma lemmikautoritest ja -raamatutest, lugemistest ja projektidest, kirjutamisharjumustest või sellest, kuidas ta näeb praegust kirjastamisskeeni. Ma tänan teid väga nende aeg, lahkus ja pühendumus, samuti osalemine selles intervjuusarjas, mis on pühendatud ajaloolistele romaanide autoritele, kes aitavad meil nende kohta nii palju õppida. Ja nüüd, kui ma need üle vaatan, näen, et ta on ainus autor.

INTERVJUU ISABELI ABENIAGA

• ACTUALIDAD LITERATURA: Kas mäletate esimest raamatut, mida lugesite? Ja esimene lugu, mille sa kirjutasid?

ISABEL ABENÍA: Ema õpetas mind lugema enne de hakkavad mine kooli, mis minu ajal oli neli aastat vana. See oli umbes lihtsad lood selline, millel oli tohutute joonistustega mitte üle kümne või kaksteist lehekülge.

Varsti pärast seda, kui alustasin laste seiklusraamatud, seeria Enid Blyton jms, aga kaheksa-üheksa-aastaselt mäletan juba, et olin romaani lugenud, ütleme nii, et tõsisem ... Ma ei tea ütlen teile, mis oli esiteks. Ilmselgelt ei mõistnud ta vaidluse osi, kuid ei hüljanud ühtegi raamatut, sest see oli a väga innukas lugeja. Kuna oskasin ka joonistada, oli loogiline tagajärg see, et ta mind julgustas kirjutada illustreeritud koomiksid ebatavalises vanuses.

• AL: Mis oli esimene raamat, mis teid tabas ja miks?

IA: Lapsena mõjutab iga raamat, õppimine on pidev ja mõte avaneb erinevatele teadmistele, mis jäädavalt salvestatakse. Küll aga võin seda öelda Roosi nimi oli minu jaoks väga eriline romaan, võib-olla seetõttu, et see pani mind esimest korda kaaluma selle võimalust pööre en kirjanik.

• AL: Kes on teie lemmikkirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.

IA: Mind tõmbavad eriti Kreeka ja Rooma klassikalised autorid Plutarch, kellest sain oma romaani ühe tegelase Viimane sibül; kohta Hispaania kuldajastu on palju, mis tunduvad mulle suurepärased, kuid ma imetlen neid väga Lope de Vega, kellest ma usun, et see oli tõepoolest Fénix de los Ingenios.

Kahe viimase sajandi kirjanduse osas eelistan ma narratiivi Robert Graves, kuid pean ka tsiteerima Umberto Eco eelmainitud teose kaalu tõttu mulle. Viimasel ajal olen ka süütust väga nautinud luuletajad pärit Karolingide ajastu, mille hulgas tooksin välja Orleansi Theodulf. Tõde on see, et mulle meeldib natuke kõike ja ma ei saa öelda, et mul oleks lemmikkirjanik.

• AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?

IA: William Baskerville'ist Ma arvan, et ta on üks huvitavamaid tegelasi kirjandusloos.

• AL: Kas on mingeid hobisid kirjutamise või lugemise osas?

IA: ole vaikselt. Mul on raske taustahelidega kirjutada või lugeda.

• AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?

IA: Minu kontor varahommikul. Enne eelistasin kirjutada öösel, võib-olla sellepärast, et mind ümbritses rahu, mida ma selleks tegema pean, kuid aja möödumine sunnib mõningaid harjumusi muutma, sest hiljaks jäämiseks on vaja rohkem vaeva näha.

• AL: Milline kirjanik või raamat on mõjutanud teie tööd autorina?

IA: mitu, aga kui peaksin ühe nimetama, siis see oleks Robert Graves. Fantastiliste puudutustega ajaloolise ranguse segu ja poeetiline leksikon, millega see väljendub, on minu jaoks geniaalne kombinatsioon.

• AL: Teie lemmikžanrid lisaks ajaloolistele?

IA: klassika mis tahes liiki ja ensayos kaasaegsed. Kuid tegelikult pole žanr nii oluline kui kirjutise kvaliteet.

• AL: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?

IA: Muld samaaegselt mitu raamatut korraga, päeval loen test ja öösel novela. Sel hetkel olen koos mitme teosega avalikustamine Babüloni kohta ja paari minu sõprade ja kolleegide romaaniga.

• AL: Kuidas on teie arvates avaldamisala nii paljude autorite jaoks, kui on või soovite avaldada?

IA: Ma arvan liiga palju on redigeeritud pealkirjad ja isekirjastamine läheb hullemaks isegi rohkem panoraam sest neid on üle töötab mida pole juhtunud pole sõela. Nagu kõigis, nii ka liigne pakkumine vulgariseerib toodet ja langus su kvaliteeti. Mõni aasta tagasi oli seal palju kirjanduslikku pärlit ja nüüd on seda liiga palju odavad ehted, mõnel juhul isegi defektne.

Me teisendame hea töö pelgalt hobi korrasSee on nagu koduse isetegemise ja voorusliku mööblieseme mööbli tulemus. Ja sellega ei taha ma öelda, et seda ei peaks proovima, vaid sa pead olema iseendaga nõudlik ja teiste suhtes lugupidav. On raamatuid, mis sisaldavad anakronismid, vead õigekiri ja vigu grammatiline, mis näitab lugejate vähest arvestamist.

Lisaprobleem on see, et mõned peen tööd uhketelt autoritelt kaotada nähtavus, igal kuul toimub sadu turule tulekuid ja raamatu, kuhu kirjanik on saanud investeerida aastaid oma elust, reklaam on piiratud vaid kahe kuuga. Selle aja möödudes pole see enam uudsus ja see eemaldatakse raamatupoodide vaateakendelt.

• AL: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks keeruline või suudate tulevaste romaanide jaoks midagi positiivset säilitada?

IA: Minu vaatepunktist seda pole olemas ei midagi positiivset Katastroofis, mida me elame, või selles, mis meil on jäänud elada. Pandeemia on olnud a tohutu löök üle parda, õudusunenägu, mis pole veel läbi ja millel on kohutavad tagajärjed.