Fotod viisakalt Ángel García Roldánilt
Aastan sisse aasta intervjuud kirjaniku ja stsenaristiga Ingel García Roldán, millele tänan tema kontakti eest ja aega, et temast meile rääkida projektide ja vastake tavalisele testile 10 küsimused. Mitme auhinna võitja ja filmi tunnustatud stsenaariumide allkirjastaja Caroli teekond, annab see meile ka repaso oma trajektoorile ja loendada väga huvitavaid asju kirjandusmaastiku kohta voolu
Biograafilised andmed
Ingel García Roldán (Arévalo, Ávila) on romaanid välja andnud Coguaya kohtud (Plaza & Janés'i rahvusvaheline romaaniauhind), Kogu vaikuse kaal (Ateneo de Santanderi auhind) ja Öösel suhu, lisaks sellele, et ta on võitnud arvukalt riiklikke novelliauhindu.
Ta on filmiskriptide autor Rännak Jõululaul y kiusamine, on kirjutanud ka mitme teleseriaali omad ja võitnud teise Pilar Miró auhind telefilmide stsenaariume. Tehnilise ja humanistliku taustaga García Roldán vaatab üle oma uusima romaani ja alustab uut.
Intervjuu
-
Kas mäletate esimest loetud raamatut? Ja esimene lugu, mille kirjutasite?
Mu mälu, mis mind kindlasti petab, dikteerib, et esimene raamat, mida lugesin, oli Must noolautor RL Stevenson.
Ja ma arvan, et ma mäletan seda esimene lugu et ma kirjutasin, koolitöö jaoks oli see a väike vahejuhtum, sõna otseses mõttes raamatust kopeeritud Mompracemi tiigridautor Salgari. Õpetaja muidugi märkas, kuid selle asemel, et mind süüdistada, julgustas ta mind jätkuvalt kirjutama asjadest, mis minuga juhtusid. Ja nii ärkas minus kirjutamise rõõm.
-
Mis oli esimene raamat, mis teid tabas ja miks?
Carlos Vautor Karl Brandi. Mu vanemad kinkisid selle mulle, kui olin kaheteistkümnes, sest nad märkasid, et see mulle väga meeldib ajalugu. Ja mulle avaldas muljet mitte stiil, milles see oli kirjutatud, vaid sündmused, mida see jutustas: keisri elu! Elasin siis Avila linnas, kuid kui sukeldusin selle lehtedele, muutusin Kastiilia tühermaad nägemise asemel pimestatud tunnistajaks paleeintriigidest, lahingutest, paktidest. Imeline.
-
Kes on teie lemmikkirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
Ufff! John Banville, Jane Austen, Raymond Carver, Paul Auster, Virginia Woolf, Coetzee, Camus, Javier Marías, Laurence Stern, Margarite Duras, Vargas Llosa, Flaubert, Thomas Mann, Tabucchi, Kafka, Nabokov ...
-
Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
Saage kokku Emma bovary, kuid ärge looge märki.
-
Mingi maania, kui tegemist on kirjutamise või lugemisega?
Loe, alati voodis, enne und.
Mis puutub kirjutamisse, siis pole akent ees. Selle lihtsa asjaolu pärast, et see otsiks üles ja hajutaks mu tähelepanu. Ma võin end hõlpsasti mürast eraldada, kuid mitte maastikest, tänavatest, mööduvatest inimestest.
-
Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
Minu kabinet, rahvusraamatukogu, hotellid, kohvikud. Õnneks kohanen peaaegu kõiki saite. Hetk? Alates 8 hommikul kuni 9 öösel Mul ei ole eelarvamusi.
-
Milline kirjanik või raamat on mõjutanud teie tööd autorina?
Alateadlikult, kõik kindlasti. Kuid eeldades seda, Banville, Stern, Auster ja Llosa tehnika.
-
Teie lemmikžanrid?
Psühholoogiline, sotsiaalne, realistlik romaan ...
-
Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
Mõistuse ärkvel hoidmiseks Tavaliselt loen kahte romaani korraga; ühel päeval üks ja järgmine teine. ma loen Berta saar, autorid Javier Marías ja Zapa nahkautor Balzac.
-
Mis on teie arvates väljaandmise stseen nii paljude autorite jaoks, kui neid on või soovite avaldada?
Teatud tüüpi autori jaoks See on väga kena. Pean silmas autoreid, kes valivad oma jutu (sisu), mitte stiili (vormi); ja kui see, mida nad räägivad, on filmigrammatikaga lood, kus sündmused toimuvad heas tempos ja stereotüüpsete tegelastega, seda parem.
Neile, kes eelistavad vormi, sügavust, nüansse, ülimalt kujundatud märke, ikka ja jälle ümber kirjutatud fraase ning ebatraditsioonilist dialoogi, panoraami mitte meelitav.
Barrali tüüpi kirjastuste kadumisega on suured rahvusvahelised ettevõtted omandanud palju olulisi silte (näiteks: Penguinile kuuluv Alfaguara) ja tellimised, millist tüüpi kirjandust redigeerida, tulevad väljastpoolt, New Yorgist, Londonist, Pariisist jne., Y žanreid üleilmastades tühistatakse need ja dikteerivad lugejatele juhuslikult, mida lugeda. Muidugi on sõltumatuid kirjastajaid, kuid palju vähem et mitte nii palju aastaid tagasi. Ja see on väga kahjulik.
Meediaautor on töö ära neelanud, mis peaks ennast kaitsma. Seega, kui esitate Newscastsi või olete kuulus kirjandusega mitteseotud sündmuste poolest, võite kirjutada mis tahes väikese romaani, mille kirjastajad teile "ostavad". Või tellida, mida juhtub väga sageli. Ja paljud inimesed ostavad neid raamatuid.
Kui olete kuidagi noor ja skandaalne, on teil see parem. Kui olete vanem, kus on valdav enamus kirjastajaid sul on vähe teha; sa pole atraktiivne. Jällegi neelab tegelane teose. Jällegi globaalne õõnestab kirjanduslikku.
Sellest on nii palju rääkida ...