Väärt olla inimene
Väärt olla inimene - ei Ningen Shikkaku, originaalse jaapanikeelse pealkirja järgi, on kaasaegne romaan, mille on kirjutanud varalahkunud jaapani kirjanik Osamu Dazai. Teost hakati avaldama osamaksetena 1948. aastal, müüdi üle kümne miljoni eksemplari ja sai Jaapani kultuuri üheks olulisemaks tekstiks. Pärast ilmumist ja sellele järgnenud edu avaldati raamat paljudes teistes keeltes, sealhulgas itaalia, portugali ja hispaania keeles.
Üks hispaaniakeelsetest versioonidest, mis on kõige truu emakeelele Väärt olla inimene Selle andis välja sõltumatu etikett Sajalín Editores, tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik Montse Watkins, kes tegi otsetõlke jaapani keelest. See Osamu Dazai romaan Sellel on suur autobiograafiline komponent, mis arusaadavatel põhjustel paljastab tõelisi jadasid autori elust
Kokkuvõte Väärt olla inimene
Para komp Väärt olla inimene Arvesse tuleb võtta konteksti, milles selle autor selle kirjutas. 1948. aasta jooksul olid käegakatsutavad tagajärjed WWII. Sel perioodil sooritatud sõjakad teod iseloomustasid Osamu Dazaid sügavalt, nii et tema vaatenurk ühiskonnale oli tumedam, kui tema jaoks oli seni tavaline.
Kurb uudishimulik tõsiasi, Mõni kuu pärast oma raamatu avaldamist otsustas Dazai endalt elu võtta. Enne surma oli ta lihtsalt 39-aastaseks saamist häbelik ja ta oli oma kirjanikukarjääri tipus.
See osa tema biograafiast on transtsendentaalne, et mõista tema töö paksust, sest Selle peategelane, sotsiaalselt võõrandunud mees, proovib mitmel korral enesetappu, kuni lõpuks see tal õnnestub. Teised andmed, mis jäljendavad autori enda olemasolu, on alkoholism ja morfiinisõltuvus.
Töö ülesehitus
Sissejuhatus
Seda esitab tundmatu autori lühikese proloogina. Tekst on osa loost kui peategelase elu välisvaade.
Märkmik
Paar lehekülge Väärt olla inimene Need on kokku võetud kolmes märkmikus, mille alajaotus on kolmandas, millest tuleneb neli kontsentreeritud peatükki. Tekst ei ole päeviku, vaid logi struktuuriga, rida kronoloogilisi märkmeid, mis püüavad seada korda peategelase elulugu ja tema ettekujutust ühiskonnast. See isiklik rekord pärineb tema lapsepõlvest kuni kahekümne seitsmenda eluaastani.
Nende märkmike kaudu on võimalik teada Yōzō Ōba elu, mõtteid, peegeldusi ja emotsioone. See on enese uurimine, tundmine ja mõistmine sõnade kaudu. Sellest analüüsist sünnib peaaegu juhuslikult lugu.
Vaata lähemalt seda ust Yōzō sees paneb lugeja tundma end sissetungijana, rändaja, kes nuhib häiritud inimese privaatsust, kes võib olla Osamu Dazai alter ego.
esimene märkmik
Yōzō Ōba kannatab intensiivse võõrdumustunde all. Ta ei mõista, kuidas tema eakaaslased võivad käituda nii alatult, isekalt ja laisalt.. Ta on seisundis, mis ei võimalda tal ühegi inimesega rahuldavaid sotsiaalseid suhteid säilitada, sest arvab, et kõik lähedased kannavad maske, mis varjavad tema tõelist olemust, kurjust. Kuna ta ei näe võimalust fassaadi kaua säilitada, tajub ta end selles osas kasutuna, inimeseks olemise väärituna.
Mõnda aega kasutab ta ühiskonda sisenemiseks satiiri ja huumorit, kuid see on võimatu. Mingil hetkel, Ta räägib, et kui ta oli laps, kuritarvitas teda tema majas teenija. Siiski otsustas ta seda infot mitte jagada, kuna sellest ei oleks kasu ei talle ega teistele. Yōzō usub, et ta on inimkonda kuulumisest diskvalifitseeritud, kuna ta ei ole võimeline nii käituma.
Teine märkmik
Yōzō elulugu rullub lahti nagu keeris lagunemise suunas. Peategelane püüab sõbra Takeichiga suheldes hoida oma õnneliku mehe maski., ainus tema ümber, kes näib taipavat, et Ōbaga on midagi valesti.
Peategelane naudib kunsti, üks väheseid väljendeid, millega ta kogeb teatud tüüpi emotsioone. Näiteks: Amedeo Modigliani maalide kaudu avastab ta, et paljud kunstnikud kasutavad oma kingitusi oma traumade jäädvustamiseks.
See tähelepanek paneb ta autoportree maalima, kuid see tundub liiga kohutav, et seda kellelegi peale Takeichi näidata. Yōzō Ōba on üha enam seotud kunstimaailmaga, kus ta kohtub Horiki-nimelise maalikunstnikuga., kes julgustab teda avastama alkoholi, tubaka ja naiste naudinguid. Ühel õhtul kohtub peategelane abielus naisega, kellega ta plaanib enesetappu. Kuid asi ei lõpe hästi: naine sureb ja mees jääb ellu.
Kolmas märkmik
Tema süütunne hävitab järk-järgult tema terve mõistuse. Seejärel visatakse ta ülikoolist välja ja viiakse elama oma peresõbra juurde. Hiljem püüab ta säilitada normaalset romantilist suhet, kuid loobub sellest, et minna koos naisega, kellel on baar, mida ta patroneerib. Pidevas purjus olekus püüab ta uurida, mis on ühiskonna tegelik tähendus ja millist rolli ta selles mängib.
Kuid tema hirm ja vastumeelsus inimeste vastu ajab ta ainult sügavamale alkoholi sisse. See stsenaarium kordub vähemalt seni, kuni ta kohtub tüdrukuga, kes veenab teda joomist loobuma.
Kolmanda märkmiku teine osa
Tänu oma uue noore väljavalitu mõjule suudab Yōzō Ōba lõpetada alkoholi joomise ja taastab oma elu karikaturistina. Kuid see taasintegreerimine ei kesta liiga kaua. Horiki ilmub peategelase ellu uuesti, viies ta taas ennasthävitavale käitumisele. mis on veel hullem kui eelmine. Hiljem katkeb Yōzō suhe päästjaga pärast sündmust, kus Ōba sõber teda väärkohtleb.
See viimane sündmus sulges tegelase eeldatava lõpliku läbikukkumise. Aja jooksul muutub Yōzō täielikult alkohoolikuks ja morfiinist sõltuvusse.. Varsti ei jää tal muud üle, kui end vaimse tervise kliinikusse kontrollida. Lahkudes põgeneb ta kaugesse paika, kus ta lõpetab oma loo letargilise peegeldusega, mis lõpeb tema moonutatud maailmanägemusega.
Autori Osamu Dazai kohta
osamu-dazai
Osamu Dazai, tegelik nimi oli Shūji Tsushima, sündis 1909. aastal Jaapanis Aomori prefektuuris Kanagis. Paljud peavad teda üheks silmapaistvamaks romaanikirjanikuks kaasaegses Jaapani kirjanduses. Tema lihtne pastakas andis tema päritolumaale just selle, mida ta sõjajärgsetel aegadel vajas: värske hääle, mis näitab jämedalt, kuidas Jaapanit valitsenud formaalsuse ja distsipliini kaanonid lagunesid.
Enamik Osamu Dazai teoseid on laia iseloomuga autobiograafiline. Seetõttu pole imelik leida käsitlusi, mis tänapäevalgi tunduvad olevat võetud meie praegusest maailmast, kuna need esindavad autori elatud ajastut, mis pole XNUMX. sajandist kuigi kaugel.
Osamu Dazai teised teosed
Novelas
- Dōke no hana - Buffoonery lilled (1935);
- Shayō - Langus või langus (1947).
novelliantoloogiad
- Kaheksa stseeni Tokyost (Hispaania väljaanne, 2012);
- Koolitüdruk (Hispaania väljaanne, 2013);
- öömaja jutud (Hispaania väljaanne, 2013);
- Mälestused (Hispaania väljaanne, 2014);
- Jookse Melos ja muud lood (Hispaania väljaanne, 2015);
- Taunitud (Hispaania väljaanne, 2016);
- Perekondlik õnn (Hispaania väljaanne, 2017).