Hávamál. Luuletus Odini õpetusest. 25 ettekirjutust

Sõna otsetõlge Hávamál on «Kõigekõrgema sõnad o Kõigekõrgema diskursus». See on üks luuletusi, mis kuuluvad Poeetiline edda, kogu luuletused kirjutised vanas norra keeles mida hoitakse Islandi keskaegne käsikiri tuntud kui Codex Regius. Nii et täna räägin temast natuke ja valin välja 25 neist nõuannetest dikteeris osaliselt Odin sest ... mis on see elu ilma korraliku ja hästi haritud viikingita?

Havamál

See luulekogu varieerub tooni ja jutustuse vormis. See on suurepärane skandinaavia tarkuse kokkuvõte, kus mitu nõuandeid naiste, sõprade, käitumise kohta bankettidel, enne külalisi, reisile minnes, külalislahkuse standardid, püha kohustus põhjarahvaste ees ja muud küsimused, samuti odini seiklused.

Ma mõtlen, mis võiks olla omamoodi Hea viikingi käsiraamat või mõned Odini seaduse tabelid, kuna mõned salmid on kirjutatud norra kõrgeima jumala vaatenurgast. Pealegi on sisu mõlemad praktiline kui metafüüsiline, see on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid on palju erinevaid versioone.

Need on 25 tema ettekirjutust.

1. Mees, kes on enne teise künnist, peab enne selle ületamist olema ettevaatlik, vaadake hoolikalt tema teed: kes teab ette, millised vaenlased võivad teda elutoas oodata?
2. Tervist peremehele! Külaline on sisenenud. Kus on istuda? Hoolimatu on see, kes enne tundmatuid portaale oma õnne usaldab.
3. Tuld vajavad äsja sisenenud inimesed, kelle põlved on külmast toidust ja puhastest riietest tuimad, see, kes on mägesid rännanud.
4. Vesi ka, et saaksite enne söömist pesta, rätik ja soe vastuvõtt, viisakad sõnad, lugupidav vaikus, et saaksite oma seiklustest rääkida.
5. Mõistus vajab neid, kes reisivad kaugele, kodus on lihtne. Mõistmata mees on sageli naerualuseks, kui ta istub tarkade juures laua taga.
6. Mees ei tohiks kunagi kiidelda oma teadmistega, parem olla säästlik oma kõnes, kui tark mees tema koju tuleb: teil pole kunagi ustavamat sõpra kui suur mõistlikkus.
7. Külaline peab banketile saabudes olema ettevaatlik, olema vaikne ja kuulama, kõrvad tähelepanelikud, silmad erksad: nii kaitseb tark mees ennast.
8. Õnnis on mees, keda tema elus soositakse kõigi kiituse ja lugupidamisega; halva südamega inimesed annavad sageli halba nõu.
9. Õnnis on mees, kes elab kiitust ja teadmisi nautides; õelat nõu küsiti sageli sureliku halvast südamest.
10. Tee tegemiseks pole paremat koormat kui palju mõistust; Tundub, et see on võõral maal parim rikkus, mis kaitseb viletsuse eest.
11. Tee leidmiseks pole paremat koormat kui palju mõistust; teedele on halvim toit liigne iha alkoholi järele.
12. Nii hea õlu pole kellelegi nii hea, kui nad seda ütlevad, sest üha enam kaotab mees oma hinnangu joomise järel.
13. Heron kutsub unustusse seda, mis peol peol peitub, varastab inimeste kohtuotsus; Gunnlödi vangi mõisas olin selle linnu sulgedes.
14. Ma olin purjus, ma olin purjus seal, kus Fjalar tark; Joodi hästi, kui pärast pidu naaseb kohtuprotsess meestega.
15. Vaikne ja mõtlik on kuninga poeg ja sõjas kartmatu; õnnelik ja rõõmus võib iga mees olla kuni surmani.
16. Kretiin loodab elada igavesti, kui ta väldib tüli, kuid vanadus annab talle väikese hingamise, kui oda seda tegi.
17. Loll avab külla tulles suured silmad, lahmib või ei ütle sõnagi; kohe pärast seda, kui te joote, on teil juba hea otsus.
18. Ainult see, kes rändas kaugele ja paljudesse paikadesse, teab, millise hinnanguga iga terav mõistus valitseb.
19. Ärge hoidke sarvest kinni, jooge hoolikalt mõdu, rääkige vajadusel või vaikige; Keegi ei süüdista teid kohmakuses, kui lähete varsti magama.
20. Ahnus, mida kohtuotsus ei oska kasutada, sööb ja rikub tema elu; Rumala mehe kõht on mõistlike inimeste seas mõnitamine.
21. Veised teavad hästi, millal koju minna, ja nad lahkuvad karjamaalt; aga lollil pole aimugi, kui palju tema kõht mahub.
22. Paha ja kuri mees naerab kõige üle; aga ta ei tea ja peaks teadma, millised vead tal ka on.
23. Öösel ärkvel olev harimatu mees mõtleb kõigele; seega on ta hommiku saabudes kurnatud, tema viletsus jääb samaks.
24. Asjatundmatu mees arvab, et nad on sõbrad, kes naeravad koos temaga; mida ta ei tea, on see, et nad räägivad temast halvasti, kui ta istub tarkade seas.
25. Asjatundmatu mees, kes on sõbrad, kes naeravad koos temaga; siin on see, mida ta näeb, kui tal on kohtuprotsess: et vähesed räägivad tema eest.