Du Fu. 5 luuletust Hiina luule klassika meenutamiseks

Tuntud ka kui Teie fu, see luuletaja on üks hiina kirjanduse suured klassikud. Tegelikult seda peetakse "Püha luuletaja". Täna Päästan tema kuju (või avastan ta) heites pilgu tema kujundile ja loomingule, mille hulgast olen need välja valinud 5 luuletust.

Du fu

Sündinud aastal 712, näitas peagi õppimise lihtsust ja annet. Talle meeldisid ka maalimine, muusika ja ratsutamine. Nooruses kavatses kanda a Boheemlaste elu, ta oli reisimine kogu Hiinas kõige jõukamal ajal Tangi dünastia.

Kui ta lõpuks sellise töö sai ametnik, kuna esimesel katsel ei õnnestunud tal keiserlikud eksamid sooritada, a mässama see veritseks Hiinat aastaid. Keiser nimetas ta tsensoriks ja Du Ful oli a hävinud impeerium.

Kõik, mis kajastas seda mitmes luuletuses, samuti tema sõprussuhteid teiste suurepäraste luuletajatega nagu LiPo, kiindumus oma perekonda või kaastunne linna vaesuse vastu. Läbinud viimastel aastatel oma elust aastal väga ebakindlad tingimused ja sõbrad seda rahaliselt toetavad. Ja kuigi teda ei suudetud elus ära tunda, pärast tema surma kasvas tema prestiiž ja kuulsus.

Väga viljakas, jättis ta pärandi rohkem kui 1.400 luuletust. Mõned tema teoste pealkirjad on Pääsukeste kaldus lend o Tu Fu luuletuste kokkuvõte ja kommentaar.

5 luuletust

Ülestõusmine

Vägivaldse tuule seas
kõrge taeva all,
ahvid kisavad oma kurbust.
Saare valge liiva kohal on
lind lendab ringi.
Lõputud lehed, mida tuul puhub,
nad kukuvad vilistades puudelt,
ja tohutu Jangtse jookseb tormiliselt.
Kaugel minu kodust
Ma nutan kurba sügist
ja reisid tunduvad mulle lõputud.
Vana mees, üksi haigustest üle käinud,
Ma lähen üles sellele terrassile.
Raskused, raskused ja äng,
nad on mu hallid juuksed rikkaks teinud.
Ja ma ei saa muud teha, kui oma klaasi kõrvale panna.

***

Allikaveed

Kolmas kuu ja virsik õitseb
nad hõljuvad jõelainetel.
Oja taastab oma vanad jäljed,
ja koidikul ujutab see ranna piire üle.
Smaragdroheline virvendab okste värava ees,
samal ajal kui ma oma taglast parandan
Ja pillan lõhnaga sööda
Sidun bambustorud aia kastmiseks.
Linnud, kes lendavad, on juba leegion
ja lärmakas hubbubis vaidlevad nad vannitoa üle.

***

Talvine koidik

Tähtkuju mehed ja loomad
Veel kord meie vastu.
Rohelise veini pudelid, punase homaari kestad,
Kõik tühjad, laotud lauale.
Kuidas unustada vana tuttav?
Ja igaüks, istudes, kuulab oma mõtteid.
Väljas kriiskasid vankrirattad.
Räästas ärkavad linnud üles.
Peagi teisel talvisel koidikul
Pean oma nelikümmend aastat silmitsi seisma.
Nad suruvad mind raskelt, kangekaelselt,
Kummardus hämariku pika varju.
Elu pöördub ja möödub purjus peaga.

***

Maalitud Goshawk

Valgel siidil
tuul ja pakane tõus:
selle imetlusväärne maal selle kaaniga.
Valmis kavalat jänest küttima, tõstab ta tiivad,
ja tema profiililt näevad tema silmad välja nagu ahvil ahv.
Kui siidinöör lahti tuleks
mis seob ta läikiva pulga külge
akna ülaosas,
vile lendu tõusmise ootamine;
kui nad ta juba maha jätsid
rünnata tavalisi linde,
suled ja veri leviksid üle tohutu heinamaa.

***

Rööbastelt vett vaadates lasin südamel lennata

Seintest kaugel, laiale reelingule,
ilma küla seda takistamata,
pilk ulatub kaugele-kaugele.
Jõe selged veed ajavad kanali peaaegu üle.
Kevad lõpeb,
ja rahulikud puud on lilli täis.
Peene vihma vahel
ilmuvad minnowid,
ja pääsukeste kaldus lend
õrna tuulekeele pairo.
Linnas sada tuhat kodu,
siin kaks või kolm perekonda.