Fotograafia: Almudena de Arteaga. Communications Ingenuity loal.
Almudena de Arteaga Ta on kirjanik, õppejõud ja kolumnist. Ta on sündinud Madridis ja lõpetanud UCMi õigusteaduse ning 1997. aastal avaldas ta oma esimese romaani, Eboli printsess, mille edu pani ta pühenduma ainult kirjutamisele. Siis on järgnenud veel 20 tööd. Kriitikud peavad teda üheks silmapaistvamaks praeguse ajaloolise romaani kirjanikuks. Tema viimane romaan on Kreooli asekuningas. Tänan teid selle aja ja lahkuse eest intervjuu kus ta räägib meile temast ja paljudest muudest asjadest.
Almudena de Arteaga — Intervjuu
- ACTUALIDAD LITERATURA: Teie viimane romaan kannab pealkirja Kreooli asekuningas. Mida sa sellest meile räägid ja kust see idee tuli?
ARTEAGA ALMUDENA: Felicitas, sündinud New Orleansis (Louisiana) ja suri Aranjuezis (Hispaania), on selge näide sõltumatu, julge ja staažikas naine. Tutvuge vahetult kahe olulise hetkega maailma ajaloos iseseisvumine USA-st ja Prantsuse revolutsioonistja mõlemas on see otseselt või kaudselt seotud. Lisaks sellele, et olles lesk, ei karda ta edasi areneda ja maailmas, kus paljud naised rändavad paremat elu otsides vanalt mandrilt uuele mandrile, otsustab ta ette võtta teekonna, et oma lapsi koolitada. lubaduse, mille ta andis oma abikaasale surmavoodis
XVIII sajandi lõpp naise elu ei saa mõista, kui ta ei kõnniks oma mehe kõrval. Bernard on ainus hispaanlane, keda tunnustatakse Ameerika revolutsiooni kangelane ja tema maal ripub Kapitooliumi seintel. Ta vabastas terve Mississippi kalda Briti ahistamise eest, võttis Florida ja Pensacola, aitas George Washingtoni, kui ta oli sõja kaotamas, Louisiana kuberner ja Uus-Hispaania asekuningas ja ma ei jätka, sest ma teeksin oma romaaniga spoileri, mida ma ei taha. Tema lugu on lugu kaubavahetuse lugudest Mississippist ülespoole, suguvõsast, Kariibi mere piraatidest, asekuninglikest Mehhikos, kirjanduslikest kogunemistest Madridi õukonnas ja pagulusest.
- AL: Kas saate naasta selle esimese raamatu juurde, mida lugesite? Ja esimene lugu, mille kirjutasite?
ADA: Esimesed olid lastejutud ja koomiksid ning siis, kui sain lugeda kogu Viis y Hollisterid, kes elas läbi seiklusi, millest unistasid kõik EGB-s õppinud lapsed.
- AL: Peakirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
ADA: Raske küsimus, kuna olen lugenud peaaegu kõigi noorte inglise kirjanduse žanrite romaane Agatha Christie, mis tutvustas mulle kriminaalromaane kuni suurte koomikuteni välja Puumaja a Tom sharpe et lõpetada võrratu satiiri quevedo või meie kaasaegne Eduardo Mendoza kohahoidja pilt.
Ajalooline romaan on alati segatud muu puhta ilukirjandusega.
Koolis alustasin, nagu vaja, koos Don Quijote plekist Don Miguel de Cervantese, kuigi esimest korda see minu käest läbi käis, olin võib-olla liiga noor, et seda õigesti hinnata. Hiljem tema omast Eeskujulikud romaanid meie Rahvuslikud episoodid kui Benito Pérez Galdós möödub Neetud kuningad, autor Maurice Drouon, Hadrianuse mälestused, Marguerite Yourcenarist kuni Ükssarviku otsinguil, autor Juan Eslava Galan.
Ja nii võiksin jätkata lõputult, sest mul on olnud suur õnn sattuda sadade põnevate lugude peale, mis on minu kui lugeja janu enam kui kustutanud.
- AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
ADA: Mis tahes romaani peamine, mis mind võrgutab hetkel, kui see mu käte vahelt läbi läheb. Mul on arvutifail, mida nimetatakse minu ideede sahtliks, täis ajaloolised naised, kes on sukeldunud kõige absoluutsesse tõrjumisse või unustusse, eludega, mis väärivad taastamist kes ootavad oma võimalust, et ühel päeval, kui Jumal mulle elu annab, näeksid nad valgust. Loodan neid täita ainult nii, nagu nad väärivad, sest kellestki kirjutamine kannab suurt vastutust, isegi kui ta on sajandeid maetud.
- AL: Kas teil on kirjutamise või lugemise osas erilisi harjumusi või harjumusi?
ADA: Puudub. Olles suure pere tütar ja veel ülikoolis õppiv väga noor ema, õppisin keskenduma kõige ootamatumatele kohtadele ja võib-olla aitas see mul mitte olla valiv.
- AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
ADA: Minu maja, lennujaam, rong, rand, mägi... Suvaline koht kus saab istuda, on hea lugeda. Kirjutama, tavaliselt minu kodu kui just romaani tarnetähtajad mulle üle jõu käivad.
- AL: Kas on muid žanre, mis teile meeldivad?
ADA: Seda seni, kuni töö on hea ja kiiduväärt. kuigi alati Kaldun ajaloolise romaani poole.
- AL: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
ADA: lugemine palju failid erinevatest rahvuslikest ajalooarhiividest. Mul on praegu raske silma peal hoida.
Ma dokumenteerinGipuzkoa naise elu XNUMX. sajandil mida vaevalt keegi teab, abielus suure meremehega ning kultuuri ja enesetäiendamise eeskujuga. Rohkem ma ei ütle et hiljem ilmuvad üllatuse ja suure juhuse tahtel seda samal ajal meenutamas teised kirjanikud. See poleks esimene kord, kui see minuga juhtub.
- AL: Kuidas on teie arvates kirjastamine ja mis otsustas teid proovida avaldada?
ADA: Headel kirjastajatel on a titaanlik töö edasi, sest nüüd tuleb lisaks tõelise ja uudse kirjastamisedu otsimisele müümiseks võidelda pakkumise konkurentsiga, mida pakuvad noortele meelelahutusvaldkonna uued tehnoloogiad.
Alates edust Eboli printsess, mis oli minu esimene avaldatud romaan kahekümne kahest, pole ma kunagi ilma avaldamata kirjutanud.
- AL: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks keeruline või suudate tulevaste lugude jaoks midagi positiivset säilitada?
ADA: Minu jaoks on rasked hetked talentide ergutamiseks tohutult meeliülendavad. Sa lihtsalt pead istuge tööle ja looge ja ideed kipuvad voolama palju kergemini kui rahulikumatel aegadel.