Jarama
Jarama on auhinnatud romaan, mis kuulub Hispaania neorealistlikule liikumisele. Selle kirjutas grammatik, keeleteadlane, esseist ja autor Rafael Sánchez Ferlosio ning selle avaldas esmakordselt 1956. aastal Destino kirjastus. Pärast ilmumist võitis see Nadali auhinna ja sai sotsrealismi ja sõjajärgsete raamatute referentsiks.
Selles pole kahtlust Rafael Sanchez Ferlosio, autor 50-aastasest põlvkonnast, kirjutas varjatud kriitika tolleaegse poliitilise süsteemi kohta, jutustades samas kirjeldamatut lugu, millel on samal ajal suur kirjanduslik väärtus. Kriitikute jaoks on see suur töö, lugejate jaoks sõltub see alati iga inimese maitsest.
Kokkuvõte Jarama
Pealiskaudne krunt peidetud aardega
Jarama See ei arenda keerulist lugu, kaugel sellest. Kui on vaja taustast rääkida, jääb see romaan väga napiks, sest Siin pole oluline, mida räägitakse, vaid see, kuidas seda räägitakse.. Põhimõtteliselt keerleb süžee üheteistkümne Madridi noore ümber, kes valmistuvad veetma kuuma suvepühapäeva maal, raamatule nime andva jõe ees.
Peategelased tulevad selle vetes suplema ja vähendavad seeläbi igavust, mida linn neis tekitab. Samal ajal, Näete kahte vastandlikku maailma, kus vastanduvad maaklass ja töölisklass.. Seal on kaks keskset asukohta: Puente Viveros ja Venta de Mauricio ning sündmused toimuvad neis umbes kuusteist tundi, mis lõpevad tragöödiaga.
Mis on sellise pealtnäha lihtsustatud romaani eesmärk?
Väga laias plaanis näis Rafael Sánchez Ferlosio soovivat 50. aastatel hispaania keele kõnelemist tuntuks teha ja seda laiendada. Tegelaste dialooge ja suhtlust on mitmel korral tunnustanud erialakriitikud.. See on viinud selleni, et tekst on kantud 100. sajandi XNUMX parima hispaaniakeelse romaani nimekirja. Maailm.
Kirjanduse üks olulisemaid komponente on transtsendents ja Jarama on selle saavutanud tänu tema väga eriline stiil mitte midagi rääkida, vaid näidata kõike läbi dialoogide. Selle tegelaste psühholoogiat mõistetakse nende kõne ajal ja just seal peitub selle teose tõeline ilu: inimeste kõneviisis, nende väga individuaalsetes väljendustes.
Portree Madridi elanike kommetest
Teine fundamentaalne aspekt, mida kirjandus püüab esile tõsta, on dialektika, võitlus kahe diametraalselt vastandliku kontseptsiooni vahel. Jarama arendab seda nõuet ja viib selle kriitilisse punkti, sest Romaan soovis luua pretsedenti oma aja poliitika suhtes, inimeste eluviisid ja loomulikult nende väärtused ja kombed.
Võiks öelda, et Kui soovite teada saada Hispaaniat 50ndatel, sõjajärgsel ja ebavõrdsuse ajal, peate lugema Jarama. Teisest küljest, kui see, mida otsite, on hea ilukirjandus, on ilmselt parem teha ilma selle raamatuta, mis on rohkem kui narratiiv hispaania keeles loengumäng, dialoogide ja kujundite loomise ekspositsioon.
Kahehäälne (või mitmehäälne) romaan
Jarama See on keskendunud sündmuste ülesehitamisele selle peategelaste dialoogide põhjal, keda on mitu. Esimesed on üksteist last, kes ujuvad jõe kaldal, samal ajal kui nad räägivad oma ülikondadest ja ujumistrikoodest, naljadest, mida nad teevad, vihast, mida nad kannavad, ja toidust.
Samal ajal loetakse täiskasvanute vestlusi. Viimaste, müügijuhtide, teemad keerlevad immigratsiooni, töö, eluaseme, kasutatavate autode jms ümber. Süütud kogemused on Rafael Sánchez Ferlosio jaoks ideaalne ettekääne anda oma keelelisele intelligentsusele vabad käed, lüüriliste kirjeldustega riikidest, mis on omakorda aja möödumise metafoorid.
Jarama lõhub tavaliste raamatute struktuurset hallitust
50ndate põlvkonda iseloomustas uuenduslik ja kirjanduse liikumine alustele, mis võimaldasid rohkem sõnaga mängida, vähem juurtega garcilasismi jäikus. Just sel põhjusel, luuletajad ja selle perioodi kirjanikud olid tuntud ka sõjale viitavate teoste loomise poolest, sõjajärgne periood, sotsiaalne ebavõrdsus, tavainimeste mõtlemine ja töötajate ebakindlus.
Kuigi Rafael Sánchez Ferlosio käsitleb neid teemasid väga peenelt, keskendub ta rohkem omamoodi meelelahutuslikule lugemise väljakutsele. Siin nauding on leitud autori sulest, tema sõnade kasutamise viisist ning tõsta esile traditsioonilist sõnavara ja populaarset kõnet, mis on kriitikute jaoks jätkuvalt romaani kõige asendamatum osa.
Autor Rafael Sánchez Ferlosio
Rafael Sanchez Ferlosio sündis 4. detsembril 1927 Itaalias Roomas. Kirjanik Rafael Sánchez Mazase poeg kasvas üles lõikude vahel, mis ajendas teda õppima Madridi ülikooli filosoofia- ja kirjateaduskonnas filoloogiat, milles ta teenis ka doktorikraadi. Oma elu jooksul kuulus ta koos teiste autoritega, nagu Agustín García Calvo ja Carlos Piera, Madridi keeleteaduslikku ringi.
Samamoodi Ta oli selle asutaja ja kaastöötaja Hispaania ajakiri oma esimese naise Martín Gaite seltsis, lisaks Ignacio Aldecoa, Jesús Fernández Santos ja Alfonso Sastre. Kõik need kirjanikud olid Itaalia neorealismi lapsed, mida nad esitasid oma teostes üksi ja koos. Välja arvatud Jarama y Alfanhui, Rafael Sánchez Ferlosio on tuntud oma esseede poolest.
Teised Rafael Sánchez Ferlosio tekstid
Novelas
- Alfanhuí tööstused ja seiklused(1951);
- Yarfozi tunnistus(1986).
Jutud
- “Hambad, püssirohi, veebruar” (1961);
- "Ja süda on soe" (1961);
- "Lume külaline" (1982);
- "Jothami kilp" (1983);
- "Gekko. Lood ja killud (2005).
esseed
- Aianädalad, 2 kd (1974);
- Kuni jumalad ei muutu, pole midagi muutunud (1986);
- Campo de Marte 1. Rahvusarmee (1986);
- Hiire jutlus (1986);
- Esseed ja artiklid, 2 kd (1992);
- Halbu aastaid tuleb juurde ja need muudavad meid pimedamaks (1993);
- Need valed ja neetud Yndias (1994);
- hing ja häbi (2000);
- Sõja tütar ja riigi ema (2002);
- Mitteolet (2003);
- Kastiilia glossid ja muud esseed (2005);
- Sõja kohta (2007);
- Jumal ja relv. polemoloogia märkmed (2008);
- Guapo ja tema isotoobid (2009);
- Iseloom ja saatus. Esseed ja valitud artiklid (2011);
- mõnest loomast (2019);
- Dialoogid Ferlosioga (2019);
- Riigi tõde (2020);
- Härjavõitluse vahepala (2022);
- Eeslid dressides (2023).