Järgmine Märts 21 avaldatakse aastal Toimetuse Espasa ajakirjaniku ja kirjaniku uus romaan Armastuse Carlos. Selle pealkiri annab meile suurepärase aimu, mida me sellest leida võime: "kokkumäng". Nii nimetatakse haigust, mida põeb peategelane, noormees, kes pärast segast elujuhtumit arsti juurde läheb. Tema diagnoos ütleb, et see, mida ta kannatab, on "konfabulatsioon", omamoodi antimälu: kui teie aju ei salvesta mälestusi, loob ta neid. Kuidas sa elad, kui sa ei tea, mis sinuga tegelikult juhtus?
Raamatu kokkuvõte
Edukas toimetaja Andrés Paraíso avastab pärast tööreisi oma elus teatud segadusi. Ta on tapnud inimese, kirjanikust sõbra, kuid kummalisel kombel ei kaja sündmust keegi. Skeptismi ja ebakindluse vahel kahlab Andrés olukorda nii hästi kui suudab. See pole ainus ebanormaalne sündmus, millega peate tegelema. Visiit arsti juurde kinnitab, et ta põeb haruldast haigust: vandenõu. See on omamoodi antimälu: kui aju ei salvesta mälestusi, teeb ta neid. Nii on reaalsus ja väljamõeldis Andrése jaoks üks ja sama.
Jutustatuna esimeses isikus, Kokkumäng see annab edasi tegelase kõledust, kes avastab, et tema elu – elu, mida ta arvab olevat elanud – võib olla fantaasia või parimal juhul segu reaalsusest ja väljamõeldisest. Sealt edasi pakub Carlos del Amor meile peent mängu psühholoogilise ja narratiivi vahel: kas me saame usaldada seda, mida Andrés meile räägib? Mis on tema loos tõde ja mis väljamõeldis?
Del Amor kutsub meid mõtisklema mälestuste tähtsuse üle meie oleviku ülesehitamisel. Ta teeb seda kindla dokumentatsiooni põhjal – kõik romaanis ilmnevad mälumuutused on tõelised – ja inimhinge õrna toimemehhanismi sügavast mõistmisest. Üksindus, pettumus ja kahtlus põimivad lugu, milles kirjanduse, perekonna, sõpruse, suhete ja abielu käsitlemisel ilmneb iroonia - mõnikord teatud satiirilise torkena.
Juba ainuüksi konspekti lugemine tekitas minus soovi seda lugeda. Minu pikas ootel olevate raamatute nimekirjas on see autori oma ära märgitud Armastuse Carlos, kes debüteeris kirjanikuna 2013. aastal novelliraamatuga pealkirjaga "Elu mõnikord", milline neist järgneks "Aasta ilma suveta" (2015)