Hannah Swithinbanki foto Flickri kaudu.
Ladina kvartal Pariisis on puhas kultuur: La Sorbonne'i üliõpilased harutavad lahti raamatuid, kasutatud kioskeid, kus on oma müügikioskid, imposantne Saint Micheli väljak ja müütilised raamatupoed, kus Hemingway või Miller istusid kunagi lugedes, kirjutades ja isegi magama. Kõnealust raamatukogu nimetatakse Shakespeare & Company ja asub aadressil rue de la Búcherie 37, Seine'i jõe kaldal, mis on jätkuvalt parim vaatepunkt kunstnikele ja mõtlejatele.
Des bons reves
Seine'i vasakul kaldal töötab jätkuvalt raamatupood selliste ettevõtete hiiglaste nagu Gibert Jeune, kiirendatud üliõpilaste ja Notre Dame'i vaatamisväärsuste keskel. Esmapilgul võib Shakespeare & Co tunduda lihtsalt järjekordne raamatupood paljudest, mis moodustavad Saint Micheli piirkonna ja Ladina kvartali, kultuuriparadiisid, kus end Prantsusmaa pealinna külastamise ajal kaotada.
Kui aga siseneme ja läbime ainult raamatutest valmistatud kaare, näib trepp olevat toetatud taladele, mis on moodustatud Odüsseia või Viha viinamarjade koopiatest ja koridori lõpus katavad punased kardinad, mis näivad olevat voodi . Muidugi.
Kõik algas 1919. aastal, mil endine Ameerika kodumaa Sylvia rand avas rue Dupuytrenil raamatupoe Shakespare & Co. Nendel aastatel oli see raamatupood kultuuri- ja tsensuurikirjanike varjupaik anglosaksi maades, vt James Joyce'i Ulysses või kadunud põlvkonna liikmed Ernest Hemingway või Henry Miller, selle raamatupoe püsikunded Pariisis elatud aastate jooksul.
Pärast Teist maailmasõda ei avatud raamatupood pärast mitmesuguseid konflikte Saksa ohvitseridega uuesti. See oleks 1951. aastal, kui Ameerika sõjaväelane George Whitman avas ranna de la Búcherie tänaval Shakespare & Co, mis jäljendas Beachi projekti, muutudes omakorda varjupaigaks nende 50. aastate biitpõlvkond, kus Julio Cortázarist William S. Burroughsini nad kukkusid selle koridoridesse.
Raamatupood pakkus kirjanikele omakorda võimalust seal magada seni, kuni teatud nõuded on täidetud: veeta paar tundi raamatupoes raamatute saatmisel ja tellimisel ning kasutada ära nende viibimise eeliseid lugemiseks ja kirjutamiseks samades ruumides. Kaks "kohustust", mis pakuvad kaasaegsetele kirjanikele rõõmu majutuse ja uute stiimulite otsimisel armastuse linnas.
Neid külalisi kutsutakse kukeseened (või veerevad taimed) austusavaldusena neile rändkunstnikele, kes otsustavad elada raamatupoe sisemuses, kus reklaamida kirjandust, moodustada teiste ränduritega ananassi ja reklaamida selle riiulitel kirjanduslikku loomingut kui ainuõigust maksta paar päeva ööbimist selles Milleri sõnul "raamatute imedemaal".
Ja nüüd on see, kui te kahetsete pärastlõuna veetmist oma raamatute sirvimisel, teadmata, et kaasatud oli ka B&B võimalus.
Kas soovite selles raamatupoes magada?
Tere Alberto.
Mulle meeldiks selles magada nii kaua, kuni voodi on muidugi mugav. Kujutan ette, et neil on hea voodivarustus, mida vahetada iga kahe kuni kolme tagant.
Teadsin juba selle raamatupoe olemasolust. Kahtlustan, et see on Pariisi kuulsaim ja külastatuim. Ja kui ei, siis on see kindlasti esimeste seas.
Ta polnud kunagi kuulnud "kukerpuudest".
Kirjanduslik tervitus Oviedolt.
See raamatupood on ilus, mul oli võimalus seda eelmisel aastal külastada. Tänapäeval ei pea olema kirjanik, et seal magada, vaid vajate kirg raamatute vastu ja annate vastutasuks mõne teose, nagu mainisite. Kõike paremat.