Paseo de Recoletos. Madrid. Fotograafia (c) Mariola Díaz-Cano.
Veel üks aasta Madridi vana ja iidse raamatu sügislaat. See algas eelmisel neljapäeval September 27 ja lõpeb Oktoober 14. See on juba 30. väljaanne ja leitakse
sisse Recoletose jalutuskäik. Selle 38 kohta raamatupoodidest kogu Hispaanias. Tavaliselt kulutan kõik ära
aastat, kui saan. See on krooniline minu visiidilt paar päeva tagasi.
Madridi vana ja iidse raamatu sügislaat
Traditsiooniline kohtumine oktoobri esimesel poolel, korraldab Viejo raamatumüüjate ühendus, LIBRIS. Mittetulundusühing asutati 1988. aastal ja sellel on praegu 37 raamatumüüjat üle kogu Hispaania. Igal aastal annab see välja raamatu, mis pakub bibliograafilist huvi ja see ka on Reis läbi Hispaania, autor Saturnino Calleja. See on muudatus faksi aastal redigeeritud originaalist 1922 ja see sisaldab graveeringuid, fotosid, visandeid ja kaarte, mis muudavad selle veelgi atraktiivsemaks. Kahtlemata väga sobiv pealkiri praeguse stseeni kaunistamiseks või noogutamiseks.
Kuid nende vahel on palju muud Pool miljonit raamatute kogu raamatupoodide bibliograafilistest fondidest kogu Hispaanias. Nii et leiame esimesed väljaanded, inkunaablid, originaalsed käsikirjad, ofordid ja haruldased väljaanded. Ja muidugi ka koomiksid, kleebisalbumid, vanad ajakirja numbrid, graveeringud, litograafiad, kunstilised köited, post o reklaami- ja filmiplakatid.
Kõndimine juveele, ellujäänute ja mälestuste vahel
Kaks aastat tagasi alustasin oma teekonda selles blogis y üks minu esimesi artikleid See oli selle iga-aastase Madridi sügisel toimuva kirjandussündmuse jaoks. Aastal 2017 ei saanud ma mööda, aga sel aastal olen läinud. See oli neljapäev, 27. tema päev avamine, keskpäeval pärastlõunal. Tegin aega vahetult enne raamatute kirjastamise seminarile minemist ja heitis üldise pilgu. Kuid sellest piisas.
Aistingud on iga kord ühesugused: nauding, nostalgia, lõhnad, mälestused, kogemused ja vaimustus. Nende vanade raamatute või vanade raamatute jaoks. Oma elatud elu eest, mida nad teevad ja on pannud teised ja teised elama. Selle tõttu, mida nad saavad tähendada ja inspireerida, vaadates nende kaaneid, puudutades okkaid ja võib-olla ennekõike hingates sisse nende lõhna, mis on kollasele paberile, juba tuhmunud tindile nii omane.
Sellel seal, kui ta oma paberit puudutab, on rohkem käsi kui sellel teisel. Need on valmistatud kergendusega papist. Need, toimetuse Aguilari kuulsa painduva sinise kaane omad. Allpool riiulil on suured kuldkirjaga ja karedate nahast okastega köited. Tohutult palju entsüklopeediaid, kartograafiat, kunsti.
Ja siis on veel neid, mida te kardate puudutada, sest tundub, et need muutuvad tolmuks lihtsalt neile sõrme pannes. Enim räsitud ja reisitud või need, kellel on vähem omanike või puhkepaikadega õnne olnud. Saja lahingu moonutatud, millele nad lisavad oma vanuse mööda maailma hooletute või kurjade, vastutustundetute või asjatundmatute käte vahel veeremas. Mõni elas tulekahjust ja unetusest üle, teine hüljati, kuid leidis uue omaniku.
Vähem õnnelike seas on kõige habras vanad koomiksid. Kummutatud naastude kulunud kaantega pleekinud. Seda kõike enam-vähem halastamatu aja seepiatooniga lõpmatu lõbu lehekülgede vahel, millega paljud meist lugema õppisid. Mõned lonkavad puuduvatest klambritest. Teised hoiavad seda tüüpi ja pole kortsudega peaaegu säilinud.
Ka need taskuväljaanded on oma asja läbinud kelle freesimine nende avamisel peaaegu kõlab. Te kardate koheselt, et lehed levivad. Ühe reavahega lõigud on seejärel kokku pandud. Seepia võib muutuda kollaseks, helepruuniks või kreemjaks. Täpselt nagu puudutus. Mis ei erine, on lõhn.
Selles suures kohtumises on eranditult ja vaatamata nii suurele vaevusele kõik segamini mis toob nad mõneks päevaks kokku paljudest Hispaania raamatupoodidest. Nad on tulnud Barcelonast, Granadast ja Sevillast, Pamplonast ja Salamancast. Nad räägivad ka muid keeli, mis eksisteerivad probleemideta. Ja nii on olemas ainulaadne väljaanne Antikristus saksa keeles Nietzsche, peaaegu Piiblist pärit inkunaablite kõrval. Ja seal on nad koos kõige traditsioonilisema Paseo de Recoletosega. Madrid sai neile laenata ainult seda kohta, kus nende süda kõige rohkem lööb.
Kuid see on vähim, mida nad väärivad. Nad kannavad lugude sees kogu maailma linnadest, riikidest ja tegelastest ning nad jätkavad nende näitamist, õpetamist ja jagamist. Tuhande kuju, värvi ja suurusega. Ja need on soodsama hinnaga, kuigi tegelikult pole ühelgi enam hinda. Või on liiga palju, et sisaldada nii palju nende ja meie enda kohta.
Nii et kui olete Madridis ...
... Sa ei saa lõpetada. Muidugi Kui olete ravimita bibliofiil, on kohtumine kohustuslik ja andestamatu ainult vääramatu jõu tõttu. Kuid te ei pea olema jalutamas ja veetma mõni minut meie kiirest, stressirohkest ja kaootilisest elust. neile pikaealistele paberitarkudele.