"Prosas profanas" Rubén Darío uuendus

Üks peamisi voorusi Ruben Dario See oli meetriline ja verbaalne uuendus, millele ta luule allutas tänu oma selles valdkonnas tehtud uuendustele, mis on tunda ennekõike ühes tema teoses, milleks pole keegi muu kui "Profaanne proosa". See 1896. aastal Buenos Aireses esmakordselt toimetatud ja avaldatud raamat esindab nii modernismi triumfi rubendaristlikus esteetikas kui ka selle täiskogu hetke.

Uuendus tuleneb pealkirjast endast, kuna sõnaga proosa viitab see teatud hinnodele, mida lauldakse mõnes missas pärast evangeeliumi lugemist, ja sõnaga profaanne eitab teadlikult esimest terminit, tunnistades seeläbi teatavat tõmmet ja samas aeg teatud tagasilükkamise suunas religioon traditsiooniline katoliiklane.

Raamatu sisu näitab meile jätkuvalt tugevaid kontraste, sest kui tal on ühelt poolt aristokraatlik viis põgeneda ühiskondlikust reaalsusest, mis talle ei meeldi, siis teisest küljest näitab see sügavat sotsiaalne mure, oma varajaste teoste puhtaimas stiilis. "Prosas profanas" moodustavatel lehtedel kahtleb Darío kõiges, mis teda ümbritseb, nagu elu ja surm, tema enda religioon, luule, kunst ...

Lisaks Hispaania kohalolekule teatud teemadel, näiteks tema "Elogio a la Seguidilla" või viited Cidile, erootiline nauding on üks suurepäraseid teemasid teoses, kus naised samastuvad looduse erinevate elementidega: tuvi puhtus, tiigri metsikus, mere ohtlikkus ...

Kahtlemata seisame silmitsi hispaania luule ühe pöördepunktiga, mis pärast selle meistriteose avaldamist täielikult muutus.

Mida tähendab Profane Prosas?

Profaan proosa Ruben Dario see on tegelikult luuletuste kogum, mille luuletaja ise kirjutas ja mis on seotud salapärase ja fantastilise maailmaga. Selles saate leidke printsessid, kuningad, rüütlid, haldjad ja paljud teised mütoloogilised tegelased.

Originaalraamat Prosas profanas ilmus Buenos Aireses 1896. aastal, kuid mitte pealkirjaga, mille järgi seda nüüd tuntakse, vaid "piiritletud sõnadena". Lisaks koosnes see ainult 33 luuletusest, mis olid jaotatud seitsme osa kaudu (mõlemas neist oli mitu luuletust, mis andsid teisele osale suurema sügavuse).

Kuid autor polnud siiski täielikult rahul ja 1901. aastal Pariisis tegi Rubén Darío oma raamatust teise väljaande, lisades veel 3 luuletust ja muutes ka oma nime. Mõne sellise luuletuse ajalugu on teada, näiteks "Blasóni" ajalugu, kes kirjutas selle tegelikult Madridis, kui tähistati Columbuse sajandat aastapäeva; või "Kentauride kollokvium", kus ta lõpetas selle La Nacióni laua taga, kus ajakirjanik Roberto Payró kirjutas artiklit.

Pidage seda meeles Rubén Darío puhul see raamat on üks parimaid, mida ta kirjutab, Eelkõige seetõttu, et tol ajal oli ta luuletajakarjääri tipus ja kõik, mis pähe tuli, oli väga edukas. Seega leitakse, et see on kirjutatud autori õitsemise ajal. Ta ise määratleb seda kui "tema täielikku kevadet".

Nii Prosas profanas kui ka Azul, autori kaks kuulsamat raamatut, viivad luuletaja modernismi olemuseni ja näete, kuidas perfektsionismi ja küpsuse osas toimub väga suur evolutsioon, seega on see üks olulisemaid.

Mida tähendab profaan Prosas? Noh, autori sõnul olid kõik luuletused ja mitu omavahel laul, hääl teemadele, mida ta oma töös käsitles. Kas see oli armastus, loovus, naised ... Juba keskajal kasutati terminit "Prosas" ja nad viitasid alati ladinakeelsele luuletusele, mis oli austusavaldus pühakutele. Sel põhjusel kasutas ta seda sõna, lisades sõna "ropp", et viidata maailmaprobleemidele, see tähendab normaalsete inimeste igapäevaelule.

Sõnavara, mida Rubén Darío kasutab

Rubén Darío on üks oma aja olulisemaid modernistlikke luuletajaid. Ja see, kuidas ta ennast väljendas, juhtis tähelepanu asjaolule, et ta oli sõnadega väga kultiveeritud. Tegelikult, kuigi nad ei pruugi sellest mõnikord aru saada, sensatsioonide koormus, mille tema sõnad olid pannud tema luuletused lugeja või kuulaja asetama soovitud kohta, aistingute, tunnete jne esilekutsumine Selleks päästis ta ka kasutamata jäänud sõnad, mida isegi tänapäeval pole enam kasutatud, ehkki need on teada. Me räägime näiteks "algazarast", nagu lõbus hääled; või "tõukama", mõistes seda kui tõuget millelegi või kellelegi.

Mis teemadega Prosas Profanas tegeleb?

Rubén Darío kogu teos on tegelikult raamat, mis keskendub mitmetele tema sulepea sagedastele teemadele, näiteks naised, armastus, erootika, kunst, mure, mütoloogia ...

Kui ta puudutab naiste teemat, keskenduvad kõik Rubén Darío värsid ja mõtted selle inimese kummardamisele, temale lähedasemale tundmisele ja õrna, pehme ja armsa armastuse tunnistamisele. Erootika osas poeet aga muutub, ta muutub primitiivsemaks ja keskendub lihalikule tundele, vajadusele, lihasele soovile.

Muidugi ei keskendu kõik luuletused neile teemadele, Samuti muretsetakse inimese pärast, surma pärast, mis juhtub, kui see läheneb, ja isegi looduse saladuste pärast.

Oma töös mütoloogia osas kasutab ta neid mütoloogilisi tegelasi nii, nagu oleksid need väljendused sellele, mida autor ise tunneb, olgu see siis "armastus" või lihtsalt poeetiline nägemus maailmast sellisena, nagu ta seda näeb. Asi pole tegelikult selles, et raamat põhineb mütoloogial või et see räägib muinasjutte ainult luuletuste kujul. Tegelikkuses kasutab autor neid luuletustes nii tunnetest laetud ja mõne jaoks nii esinduslikke mütoloogilisi kujundeid, saavutades nii oma teoste sensuaalsema, ettevaatlikuma ja ennekõike tõlgendavama kuju.

Lõpuks, mis puutub maailma teemasse, kuidas inimesed on omavahel seotud, kuidas nad elavad, siis autor seostab selle enda jaoks oma luulega, kuna see oli kõige tähtsam. Tegelikult on Rubén Daríos alates sellest ajast suur muutus Ta saab luuletajaks, kes ei hooli sellest, kas tema luuletustes on vigu või ei tõlgendata neid õigesti; endalt palju nõudma ja otsida neis teostes igavikku.

Mis on kõik selle koostanud luuletused?

Nagu varem öeldud, erinevad Prosas profanade esimene ja teine ​​väljaanded põhimõtteliselt kolme uue luuletuse kaasamise poolest. Seega moodustavad raamatu järgmised isikud:

• Piirsõnad
• Profaanlik proosa (jaotisena, mis sisaldab järgmisi luuletusi):
• See oli pehme õhk ...
• Kõrvalekalle
• Sonaat
• Blazon
• Põllult
• Kiida Julia musti silmi
• Karnevalilaul
• Kuuba jaoks
• Sama eest
• Lillekimp
• Faasan
• garconniere
• Päikese riik
• Margarita
• Miia
• Ütleb Mia
• Kuulutajad
• St, missa est
• Kentauride kollokvium (kui osa omaette). Sisaldab 212 salmi kentauride luulet "Kollokvium".
• Varieerub (sektsioonina). Järgmiste luuletustega:
• Luuletaja palub Stellat
• Portico
• Jooksu kiituseks
• Cisne
• Valge leht
• Uus aasta
• Sümfoonia hall-duuris (vanim luuletus kõigist kogututest).
• Dea
• Barbarite epitalamium
• Verlaine (sektsioonina). Luuletustega:
• Vastus
• Verelaul
• Arheoloogilised rekreatsioonid (sektsioonina). Luuletustega:
• I. Frieze
• II. Palimpsest
• Sisemine kuningriik (sektsiooni ja luuletusena).
• Cidi asjad (sektsiooni ja luuletusena).
• Dezüürid, ilmikud ja laulud (sektsioonina). Luuletustega:
• öelda
• Veel üks dezir
• Panema
• Laul, see armastus ei tunnista keelpeegeldusi
• Kiitus
• Hajutatud paar
• Epikurose amfoorid (sektsioonina). Luuletustega:
• Spike
• Purskkaev
• Satiirisõnad
• Vana naine
• Armasta oma rütmi ...
• Naeravatele luuletajatele
• Kuldne leht
• Marina
• Syrinx / Daphne
• Väike mustlane
• Meister Gonzalo de Berceole
• Mu hing
• Jälgin teed ...