Oscar Soto Colas | Fotograafia: Facebooki profiil
Oscar Soto Colas Ta on pärit La Riojast. Ta on ka ARE (Rioja Kirjanike Ühenduse) esimees. Ta on autor maa veri y Kurat Firenzes, kes võitis 2017. aastal Círculo de Lectores de Novela auhinna ja andis äsja välja oma viimase romaani pealkirjaga veneetsia punane. Sel intervjuu Ta räägib meile temast ja mitmest muust teemast. Tänan teid väga pühendatud aja ja lahkuse eest.
Oscar Soto Colas. Intervjuu
- ACTUALIDAD LITERATURA: Teie uus romaan kannab pealkirja veneetsia punane. Mida sa sellest meile räägid ja kust see idee tuli?
OSCAR SOTO COLAS: jutustab elust Jeanne of Castro, naine XVII ühe kingitus maalimiseks, ja tema võitlust saada selleks, kelleks ta sündis: kunstnikuks. Selleks peab ta silmitsi seisma saatusega, mida teised tahavad talle peale suruda. Väljamõeldud lugu, kuid võlgneb palju naiskunstnikele, kes kuni viimase ajani kunstiajaloo raamatutes ei esinenud. The idee tekib just siis, kui ma mitmel korral süvenen samasse kunstiajalukku ja kontrollin, kuidas naiste panust kunsti on eiratud või põlatud.
- AL: Kas saate naasta selle esimese raamatu juurde, mida lugesite? Ja esimene lugu, mille kirjutasite?
CSO: Kui see polnud esimene, siis üks esimesi oli a lugude kogu Chestertoni kohta Isa Brown mille mu õde mulle andis. Imeline raamat, mis mul siiani alles on. Mul ei ole oma esimest lugu eriti kohal, kuid olen kindel, et see oli üks neist koomiksid et 7-8-aastaselt mäletan kirjutamist ja joonistamist. Rohkem kui superkangelased segasid nad kokku kaks teemat, mille vastu olin tol ajal kirglik: kauboide ja indiaanlaste filme ja robotid hiiglased. Võib-olla tekkis sealt hoopis uus žanr.
- AL: Peakirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
OSC: Bufff... Ma võiksin sulle silmagi pilgutamata anda 50 nimekirja. Nimetagem mõned, kuigi paljud teised unustan: Murakami, Franzen, Ursula K. Leguin, atxaga, mu kaasmaalane Andres Pascual. Eduardo Mendoza, Miili, Maamees, Marias, Ana Gavalda, Toti Mtez. Leceast, Shan Sa, Arundhati Roy, Hillary Mantel, Richard Ford, Cormac McArthy ja muidugi Stephen kuningas.
Klassikatest Scott fitzgerald, unamuno, Baroja ja muidugi Dickens y Tolstoi. Kõik, mida romaani kohta teada saada, on kirjas Kahe linna ajalugu y Sõda ja rahu.
- AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
OSC: Ma ei ole selles osas mütomaan, seega ei taha ma ühtki tegelast romaanis rohkem tundma õppida, kui seda, mida selle autor on mulle tema kohta näidata tahtnud. Loomise kohta ütleksin, et igaüks neist, kes asustavad Macondo Garcia Marquezist. Tegelast, kohta ja süžeed on nii suurepäraselt võimatu ühendada. A täiuslik kooslus.
- AL: Kas teil on kirjutamise või lugemise osas erilisi harjumusi või harjumusi?
OSC: mitte ühtegi. Natuke pillimuusika ja eelistatavalt meeldib mulle kirjutada hommik. Peale selle ei midagi muud.
- AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
OSC: Nagu ma varem hommikul ütlesin. of 9-13 on minu parim aegKuigi ega mul erilist maaniat ka pole. Kui stseen või peatükk on mind lõksustanud ja ma ei suuda kirjutamist lõpetada, võin seda teha pärastlõunal või öösel.
- AL: Kas on muid žanre, mis teile meeldivad?
OSC: Mulle väga meeldib ulmekirjandus ja loen palju test. Esimene asi, sest ma usun, et ühiskonda saab jälgida läbi selle ulme. See on suurepärane termomeeter ajastu vajutamiseks. Essees lugesin kõike alates kunstist kuni sotsioloogiani. Varem lugesin palju luulet, aga olen lõpetanud selle tegemise ja peaksin selle juurde tagasi minema. Praegusel ajal on lugemisrõõmuks lugemine peaaegu midagi õõnestavat. Luule on peaaegu midagi õõnestavat.
- AL: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
OSC: ma loen a Caravaggio bibliograafia autor Andrew Graham Dixon. Ma just alustasin sellega. Alles eile oleksin teile öelnud, et loen Virginia Feitot. Kirjutan, õigemini parandan, a Veerg meedia jaoks.
- AL: Milline on teie arvates kirjastusstseen?
OSC: elame selles osas kummalistel aegadel. Nii palju pole kunagi avaldatud. ja sellel on oma positiivne osa ja teine mitte nii palju. Mul on jäänud mõte, et kunagi inimkonna ajaloos pole meil olnud nii palju ligipääsu kirjandusele.
- AL: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks raske või suudate hoida midagi positiivset nii kultuuri- kui ka sotsiaalsfääris?
OSC: Usun, et muutused toovad võimalusi. See on klišee, aga ma olen selle tugev pooldaja. Audioraamatud, kirjanduse ülekandmine audiovisuaalsesse meediumisse või uued tehnoloogiad muudavad ilukirjandusele lähenemist. Usun, et nagu neil ikka, jäävad ausad ja armastusega koostatud lood ellu. Lugude jutustamine on inimese DNA-s. See on osa protsessist, mis tegi meist need, kes me täna oleme ja mis ei muutu. Nende lugude jutustamiseks vahetage lihtsalt sõiduk.