Santiago Díaz: Yo Soy Bea ehk Puente Viejo saladus stsenarist ja Talióni autor.
Meil on hea meel, et on täna meie blogis koos Santiago Diaz Cortes (Madrid, 1971), enam kui 500 teleskripti kirjutaja. Santiago on romaani autor must, mis liigutab lugejaid: Talion, avaldanud Planeta.
Talion See on romaan, mis lõhub žanri skeeme. Peaosas Martha Aguilera, külm, üksildane naine, äsja lõppenud suhetega, kellel pole perekonda ega emotsionaalseid sidemeid. Marta on ajakirjanik ja uurides oma ajalehe relvakaubanduse võrgustikku, saab ta uudiseid, mis muudavad tema saatust: kasvaja ohustab tema tervist ja tal on vaevalt kaks kuud elada. Olukorra šokeeriv on see, et Marta Aguilera Ta otsustab kasutada Talióni seadust nende kahe kuu jooksul õigluse saavutamiseks.
Actualidad Literatura: Novell, Talionja kaks küsimust lugejale: mida teeksite, kui teil oleks elamiseks kaks kuud? Ja kas on seaduslik rakendada kättemaksu seadust korduvate kurjategijate suhtes: pedofiilid, terroristid, naistega kaubitsejad, vägivaldsed äärmusrühmitused ...?
Millist reaktsiooni ootate oma lugejatelt, kui nad teie romaani loevad? Milliseid muudatusi soovite meis tekitada?
Santiago Diaz Cortes: Nagu te ütlesite, soovin, et lugeja esitaks need kaks küsimust. Oletan, et kuna enamikul meist on emotsionaalsed sidemed, veedaksime need kaks kuud oma pere ja sõpradega. Aga mis siis, kui meil õnnestuks see komponent võrrandist välja jätta ja me oleksime maailmas üksi? Kas läheksime tõesti rannas lebama või prooviksime oma jälge teha? Ma ei tea, kas see, mida Marta Aguilera teeb, on ideaalne, kuid see on tema võimalus. Teise küsimuse osas vastame kõik esialgu, et kättemaksu seaduse kohaldamine ei ole õigustatud, kuid lugemise edenedes ning ohvrite ja kaabakatega kohtumisel see esialgne julgeolek loksub ja võime end soovida, et Marta hävitaks halastajad ilma kaastundeta. Lõppkokkuvõttes tahan lugejatele lisaks põneva loo heale ajaveetmisele pausi anda.
AL: Kas nii sügava teema ja kahe nii otsese ja keerulise küsimusega olete saanud palju vastuseid? Kas on lugejaid, kes on teiega jaganud, mida nad teeksid?
CD-d: Paljud Talióni lugejad kinnitavad, et peategelasega samas olukorras võtaksid nad ka mõned kelmid ette. Ausalt öeldes arvan, et ütleme seda viha pärast, mis meid mõnikord tekitab, kui näeme, et mõned šokeerivate kuritegude eest vastutavad kurjategijad ei maksa nii, nagu me tahaksime. Kuid tõehetkel oleme tsiviliseeritud ja usaldame kõik õiglust, ehkki mõnikord ei nõustu meiega ja läheme tänavale protestima, mis tundub mulle väga vajalik. Kui rakendaksime uuesti kättemaksu seadust, ulatuks meie tsivilisatsioon mitu sajandit tagasi.
AL: Marta Aguilera kättemaksuiha taga on palju pettumusi ja haavatud emotsioone: alates ühiskonna pahameelest julmade vägivallategude eest, mis jäävad karistuseta, kuni üksinduseni, milles ta elab, ajendatuna kroonilisest võimetusest tunda empaatiat. «Tõde on see, et ma ei mäleta, et oleksin kunagi milleski süüd tundnud.»Ütleb peategelane romaani ühel hetkel.
Mis kaalub Marta otsuses kõige rohkem? Mis peab inimesega juhtuma, et ta, teades, et ta jääb karistuseta, otsustab kohaldada Talióni seadust ja täita õigust seal, kus ta seda arvab?
CD-d: Mis sunnib Martat tegema seda, mida ta teeb, välja arvatud see algne empaatiapuudus, mille te mainite, ei oma tulevikku ega kannata tagajärgi tema tegudele ei enda ega ka ümbritsevate jaoks. Kogu loo jooksul kohtub ta tegelastega, kes vajavad, et keegi nende nimel õiglust teeks ja midagi tema sees hakkab muutuma. Järsku ja võib-olla selle kasvaja tõttu hakkab ta ümbritsevate inimeste jaoks asju tundma, kogeb tunnet, mida ta varem ei teadnud, ja ilmneb viha nende elu hävitanud inimeste vastu. Niisiis, nagu ta ise ütleb, otsustab ta siit ilmast lahkuda, puhastades mustuse ...
AL: Romaanil on A-pool, Marta Aguilera, kes on otsustanud sotsiaalse õigluse saavutamiseks oma viimased elunädalad ära anda, ja B, Daniela Gutiérrez, politseiinspektor, kes vastutab tema arreteerimise eest, hoolimata sellest, et talle esitati viha ja kättemaksuiha , pärast seda, kui tema abikaasa ja üks tema lastest tapeti terrorirünnakus. Kas kolmas küsimus on lugejale, mida nad oleksid teinud, kui oleksid Daniela kingades?
Talión: Mida teeksite, kui teil oleks elamiseks kaks kuud?
CD-d: Kuni hetkeni, mil me teame inspektor Gutiérrezi isiklikku lugu - hoolimata sellest, et kannatasime selliste ohvrite nagu Nicoleta, Eric või Jesús Gala "Pichichi" all -, olime suutnud end emotsionaalselt kaitsta, kuid kui saime Danielaga naisena kaasa, kannatasime koos temaga kurjategijate kurjust ja hakkasime ennast tema asemele seadma. Mida teeksime, kui tragöödia tabaks meid otse? Inspektor Gutiérrez teab oma elukutse tõttu, et ta peab jääma seaduste piiridesse, kuid kättemaksu vajadus on mõnikord liiga võimas ja tal on raske end vaos hoida. See toob ta lähemale kui palgamõrvar, keda ta jälitama peab, ja ta kahtleb ...
AL: Teie romaani väga erinevad stsenaariumid. Öö Madrid, kus raha liigub narkootikumide ja luksusprostitutsiooni ning viletsuse Madrid, naabruskondadest, kus uimastitega kaubeldakse ja lapsed elavad mahajäetuna. Isegi osa Baskimaal, Guipúzcoas. Mida peidab Hispaania põhjaosa kriminullis, et kasvõi natukeseks ajaks tahad sellele lähemale jõuda?
CD-d: Mulle isiklikult, kas siis oma tegelaste saatmiseks või ise liikumiseks, armastan ma Hispaania põhjaosa ... kuigi tõde on see, et sama palju kui lõunas. Meie riigi ime on see, et meil on kiviviske kaugusel kõik, mida tahame. Põhjas naudin kliimat, toitu ja maastikke ning lõunas randa ja valgust. Kesklinn on see, kus ma elan ja kus toimub suurem osa Taliónist, kuid kolisime Baskimaale ETA-teemat arutama. See on osa meie lähiajaloost ja vaatamata kahetsusele oleme arenenud riik ja usun, et me ei pea ennast tsenseerima. Ülejäänud keskkonnad, mida ma kujutan, mõned neist on nii toored kui La Cañada Real, on tõesti olemas. Lugemine on ainus viis nendesse kohtadesse pääsemiseks ja turvatunne.
AL: Kas näeme teie romaanides kunagi inspektor Daniela Gutiérrezi?
CD-d: Kuigi see pole ikka veel kindel, ütleksin jah, kas on olemas Talióni teine osa või uuel juhul, millel pole selle looga midagi pistmist. Ma arvan, et mul on õnnestunud luua väga võimas tegelane, keda paljud lugejad sooviksid kuriteopaigas uuesti näha.
AL: Naiste muutumishetked: feminism on muutunud massiliseks nähtuseks, see on enamuse ja mitte ainult selle jaoks häbimärgistatud väikeste naisrühmade asi. Teie esimese romaani kaks naispeategelast, mõrvar ja politsei. Mis on teie sõnum ühiskonnale seoses naiste rolliga ja rolliga, mida me praegu mängime?
CD-d: Usun, et läheneme hetkele, mil see ei köida meie tähelepanu, et riigi president, rahvusvahelise või isegi sarimõrvari direktor on naised. Kui me sellest enam ei räägi, saab see olema siis, kui oleme tõepoolest saavutanud võrdsuse, mis on mõnes aspektis endiselt vastu. Õnneks hävitatakse machismo vähehaaval, kuni saabub päev, mil see täielikult kaob, kuid tõsi on ka see, et mehed tunnevad end sageli hirmutatuna. Ma ise olen selles intervjuus kahelnud, kas viidata neile, kes ostavad Talióni lugejana või lugejana, ja see ei aita ka meil olukorda normaliseerida, millesse ma arvan, et lõppude lõpuks peaksime püüdlema.
AL: Kas olete kirjutanud väga edukate sarjade stsenaariumi ja paljud neist on väga ulatuslikud sellistes peatükkides nagu El Secreto de Puente Viejo koos stsenaristide meeskonnaga, kas olete tundnud romaanikirjaniku üksindust?
CD-d: Jah. Kui kirjutate stsenaariumi, olete tavaliselt osa meeskonnast ja teil on kolleege, kellega plaate arutada, kuna me kõik räägime ühte keelt ja liigume samas suunas. Talióni kirjutamise ajal, kuigi mul oli mu vend Jorge (samuti kirjanik ja stsenarist) ja elukaaslane, et minu kahtlusi kommenteerida, peate otsustama üksi. Teisest küljest on romaani kirjutamine telesarja või filmi (eelarve, näitlejad, võtteplatsid ...) ümbritsevate piiranguteta rõõmustanud. Olen nautinud vabadust, mida ma polnud siiani teadnud.
AL: Kuidas on Santiago Díaz lugejana? Mis on see raamat, mida mäletate erilise kiindumusega, et see lohutab teid seda oma riiulil nägema ja teete seda aeg-ajalt uuesti läbi? Kas mõni autor, kelle vastu olete kirglik, ostate ainsana avaldatavaid?
CD-d: Mulle meeldib lugeda kõike alates ajaloolistest romaanidest (kuulutan ennast kirglikuks Santiago Posteguillo ja tema triloogiate vastu Rooma keisritest) kuni Manel Loureiro põnevike, Marwani luuleni (keda ma veel hiljuti ei tundnud, kuid tunnistan, et olen temas avastanud erilise tundlikkus), Stephen Kingi terror ja muidugi kriminaalromaan. Selles valdkonnas meeldivad mulle paljud autorid, alates klassikutest nagu Agatha Christie, Arthur Conan Doyle, Patricia Highsmith, James Ellroy või Truman Capote kuni Don Winslow, Dennis Lehane ... Hispaania autorite puhul on kohustuslik mainida Manuel Vázquez Montalbáni , Lorenzo Silva, Dolores Redondo, Alicia Giménez Bartlett, Juan Madrid, Eva García Sáenz de Urturi ...
Raamat, mida aeg-ajalt uuesti lugesin, on mu venna Jorge Díazi "Elevandinumbrid", üks parimaid romaane, millega kogu elu jooksul kokku puutunud olen, mõtlen seda tõesti.
Ja minu lemmikkirjanik ... Enne oli see Paul Auster, kuid nüüd oleme vihased.
AL: Digitaalne raamat või paber?
CD-d: Paber, kuid ma mõistan, et mõnikord on digitaalne palju mugavam, sest mõne minuti pärast on teie käsutuses kõik, mida soovite.
AL: Kirjanduspiraatlus: platvorm uutele kirjanikele endast teada andmiseks või korvamatu kahju kirjandustoodangule?
CD-d: Kirjandustoodangu ja ennekõike autorite korvamatu kahju. Ma saan aru, et inimesed tahavad paar eurot kokku hoida, aga me elame ühiskonnas ja sa pead olema tsiviliseeritud ning mõtlema romaani kirjutamiseks vajalike jõupingutuste peale, et hiljem, ühe nupuvajutusega, see häkitaks ja kõik töötaks on rikutud. Sarjade, filmide, muusika või raamatute piraatlusega tuleb tegeleda võimalikult karmilt. Mul oli väga naljakas rääkida ühel päeval taksojuhiga, kes kaebas reisijaid peale võtnud erajuhtide üle, nimetades neid piraatideks, kuna nad ei maksnud makse, kuid hiljem tunnistas ta häbenemata, et piraat teleseriaale.
AL: Sotsiaalmeedia fenomen loob kahte tüüpi kirjanikke, neid, kes neid tagasi lükkavad, ja neid, kes neid jumaldavad. Mis on teie kõige olulisem aspekt, massisuhtleja või üksildase kirjaniku oma, kes eelistab oma loomingut enda eest kõneleda?
CD-d: Ma vihkan neid ja raiskan ka nendega palju aega. Mul on ainult üks Facebooki konto, mida ma peaaegu ei kasuta, kuigi olen hakanud aru saama selle olulisusest. Ma soovin, et saaksin neid ignoreerida, kuid kardan, et annan neile varem või hiljem alla ... (PS: tegelikult olen ma juba alistunud ja avanud Twitteri konto: @sdiazcortes)
AL: Millised on teie karjääri erilised hetked, mida olete elanud, ja need, mida soovite näha? Need, mida soovite ühel päeval oma lastelastele öelda.
CD-d: Üks erilisemaid oli see, kui mulle helistati mu Planeta toimetajalt Puri Plazalt, kes ütles mulle, et Talión on läbi loetud ja ta on lummatud. Ka päeval, mil sain oma majast esimese eksemplari, mille nägin oma kaaslasel kiidusõnu ja muidugi paari päeva tagust ettekannet El Corte Inglés kultuuripiirkonnas lugedes põnevil, kus mind ümbritsesid kõik mu sõbrad.
Mis tuleb, seda ma veel ei tea, kuid loodan, et minuga juhtuvad asjad vähemalt sama hästi ...
AL: Lõpetuseks, nagu alati, esitan teile kõige intiimsema küsimuse, mida kirjanik võib küsida: Miks te kirjutate?
CD-d: Esiteks sellepärast, et ma ei suuda välja mõelda paremat viisi, kuidas elatist teenida kui jutustades. Ma ei tea, kas kirjanik on sündinud või sündinud. Võin teile kinnitada, et ma ei oska midagi muud teha ja et ilma selleta oleksin sügavalt õnnetu. Klaviatuuri ees on see, kuidas ma tegelikult oskan ennast väljendada.
Aitäh Santiago Díaz Cortés, soovin teile palju edu kõigis aspektides, et triip ei lakkaks ja kui olete meid ühendanud TalionOotame teie järgmist romaani.