Vallandasin veebruari kahel kohal käies ettekanded väga erinevatest raamatutest ja autoritest. 27. päeval see oli Mida surnud vaikivad, minu siinkirjutajalt ja kirjanikult selles blogis, Ana Lena Rivera. Ja 28. päeval olin Tagaplaanil, Cordovani luuletajalt David Lopez Sandoval, kes polnud lugenud ja kellele väga meeldis. Need olid minu muljed oma keskkondade ja toonide osas.
Détente
Mida surnud vaikivad - Ana Lena Rivera
27. veebruar. Francisco Umbraali raamatukogu, Majadahonda.
Tahtsin Anaga isiklikult tutvuda. Soovin talle parimat tema suurepärases kirjanduslikus debüüdis selle Torrente Ballester 2017 võiduromaaniga ja kuna ta pakub meile selles ajaveebis regulaarselt oma annet. Ja ka teile öelda ja julgustage teda nautima üritusi, allkirju ja kontakti lugejatega, need, kes sind tunnevad, ja need, kes ei tunne.
Jagan teie kogemusi, kuigi mitte teie mastaabis. Kuid kui ainult üks kord, peaksime kõik meie kirjutajad olema selles kohas sõprade või võõraste silme all, kes teid loevad või avastavad ja allkirjastavad loo, mis on teie kujutlusvõimest välja tulnud. Ana puhul on juba mõned hetked ja allkirjad ning need, mis alles jäävad. Ja et nad kõik oleksid nagu 27. päeval raamatukogu oma linnast, mis oli täis sõpru, tuttavaid ja anonüümseid lugejaid, kellest paljud olid tema romaani juba lugenud.
Tegu (mõiste "sündmus" põhjustab tavaliselt nõgestõbi), mille viisid läbi raamatupoe vastutavad isikud Blondid loevad ka aastal Majadahonda, toimus a väga lõdvestunud ja meelelahutuslik toon. Vestlus pigem kahe sõbra kui kirjaniku, raamatumüüja või beetalugeja vahel, nagu juhtus Ana saatejuhiga.
Seega raamatu tuttav arvustus, selle süžee, tegelased ja keskkonnad vaheldusid vastustega küsimustele see tuli üles. Ana rääkis kõigest alates varases lapsepõlves kirjutamise soovist kuni temani edukat karjääri täiskasvanuna direktiivina arvutimaailmast välja, kuni tema kirjanikukoolitus See on nii hiilgavalt lõppenud. Siin ta andis mulle see intervjuu hiljuti.
Ta rääkis ka selle romaani loomeprotsessist ja suhtles kogu aeg koos esitluse osavõtjatega. Ta kutsus meid küsimusi esitama või romaanist rääkima nende poolt, kes seda juba lugesid, vältides ilmselt saaki. Lühidalt, see oli tihe, avatud ja osalusaktsioon, mis lõppes tavalise allkirjaga. Ma ei saanud jääda lõpuni, kuid võtsin loomulikult selle allkirja ja oma poosi autoriga. Ja ma olen seda juba lugema hakanud Mida surnud vaikivad heade muljetega.
1. Ana Lena Rivera pühendus. Aitäh ... 2. David López Sandoval ja Luis Alberto de Cuenca.
Lähedus
Tagaplaanil - David López Sandoval
28. veebruar. Nakama raamatupood, Pelayo tänav, Madrid.
Järgmine päev oli selle esitlus lühiluuletused luuletajast, keda ma ei tundnud, kuid mis mulle väga meeldis. Y kui erinev oli hetk, atmosfäär, tegelased ja toon.
López Sandoval on hispaania filoloogia doktor ja keele professor ning on juba avaldanud romaani, Reis Parnassusseja luuleraamatud Rihmad o Kangelasrännak. Sellega Tagaplaanil on võitnud XXXIV Jaéni luuleauhind ja ta esitles seda selles Madridi Chueca naabruses asuvas eraldatud raamatupoes ka filoloogi, luuletaja, kolumnisti ja toimetaja käe all. Luis Alberto Cuencast.
Ja nagu igal soola väärt luuleõhtul atmosfääri ei saaks rohkem koguda koos mitmekülgse karvkattega, kui nad saabusid, kuni 2. assistendiga filosoofia, keele, kirjanduse professorid, muusikud ja teistelt erialadelt. Ja veel mõni minusugune imbunud proosakirjanik.
De Cuenca oli vaoshoitud, lauldes kiidusõnu bardile ja viiteid klassikale ja rahvusluule kaasaegsed, samuti muusika ja filosoofiaga ühendamine. Ta vaatas üle ühe luuletuse ja andis natuke huumorit või irooniat ning tutvustas luuletajat.
Sandovali luulekogu käsitleb erinevaid teemasid kus see muerte Kõigis selle tähendustes või tegelikkuses, kuid just hirm ja mure enne seda tähendab ka seda, et oleme elus ja tahame ka elada nii, nagu see on. See tähendab, tSee on ka elupalve millele luuletaja annab palju vorme nagu aastal haikus ja sonetid. Ja näete kaja Cernuda üles Gil de Biedma ja isegi kreeka klassikutele meeldib Herakleitos.
See on üks luuletusi:
Mehe süda
Kuigi täna õhtul pääsevad sädemed lõkke eest
ja tuul raputab puude oksi,
kuigi täna õhtul veereb kivi allamäge
nagu teie elu igal õhtul,
kuigi ootel on liiga palju soove
uskuda jätkuvalt, et on olemas lõpmatu plaan,
ilma reeglite või lootuseta, ilma hirmuta, mis juhtub,
Eelkõige proovige olla õnnelik.
Õnnelik, sest võitlus tippu jõudmiseks
piisavalt, et täita mehe süda.
Loomulikult ka deklareeris autor mõned ja vastasid osalejate (vähestele jah) küsimustele. See oli peaaegu rohkem a kollokvium mis sisaldasid alates viited nendele klassikutele nagu Herakleitos (See on see, mis teil on, kui leidub sõpru filosoofe, kes teid õhutavad või silmusesse viivad) isegi miks talle Nobel anti kirjandusest kuni Bob Dylan millal on palju parem Leonard Cohen. Ja seal me arvame seda Bruce Springsteen sööb Dylani ja Coheni kartuli ja ketšupiga pidime rusikat hammustama, et vältida sellega hüppamist Au päevad.
Aktus lõpetas koopiate allkiri y jooma minnes kõik, ka autor, raamatupoe ees asuvasse ühisesse.
Kokkuvõttes
Et peate proovima minna kõikidesse võimalikesse kirjanduslikesse saraodesse ja mõistus (mitte pead) lahti. Sest nad kõik on huvitavad. Teema, autori, keskkondade ja toonide jaoks. Vahet pole. Võib leida palju üllatusi ja kohtuda igasuguste ja tingimustega inimestega, kuid kirg kirega tema soontes ja kõigis selle vormides.