Jelena Alvarez. Fotograafia: Twitteri profiil.
Jelena Alvarez ta kirjutab traditsioonilisi ajaloolisi romaane ja määratleb end kirglikuna heade romaanide vastu. Alustas avaldamist 2016. aastal kui kuu paistab, romantiline, noorte- ja viikingiromaan. Ja 2019. aastal jätkas ta See pilv on lamba kujuga. See aasta on esitanud Elevant valge päikesevarju all. Tänan teid väga sellele pühendatud aja eest intervjuu kus ta meiega ja mitmel muul teemal kõneleb.
Elena Álvarez — intervjuu
- ACTUALIDAD LITERATURA: Teie viimane romaan kannab pealkirja Elevant valge päikesevarju all. Mida sa sellest meile räägid ja kust see idee tuli?
ELENA ALVAREZ: Elevant valge päikesevarju all on ajalooline romaan, mille tegevus toimub Teise maailmasõja ajal Indohiinasta. Peategelane, Fred, on noor kõrgema klassi naine, kes on sunnitud lahkuma oma kodust Luang Prabangis, Põhja-Laose reis mis ei vii teda mitte ainult uusi maastikke ja kohti avastama, vaid ka ennast leidma.
Idee tuli just siis, kui lugesin külma sõja teemalist raamatut, mis mainis "Laose afäär". Pärast mõningast uurimistööd sain teada, et "asi" viitas relvatoetus, mis anti Laosest Vietnami sõja ajal Viet Minhile, mille pärast CIA korraldas Laosele arvukalt pommirünnakuid. Lõpuks süžee Elevant valge päikesevarju all toimub veidi enne seda kõike: aastal 40ndad, Laos oli osa Prantsuse koloniaalimpeeriumist.
- AL: Kas saate naasta selle esimese raamatu juurde, mida lugesite? Ja esimene lugu, mille kirjutasite?
ELENA ALVAREZ: Kui ma olin väike, oli mul raamat (väga hästi sissetallatud) selle loo kohta Tuhkatriinu mida ema mulle iga päev luges: kuna ma teadsin seda peast, siis mäletan seda Mängisin "lugemist" jutu kordamist ja näpuga tähti järgides, kuigi ta ikka ei saanud neist aru!
Kirjutasin väiksena ka mõned novellid, aga esimene romaan mis ma kirjutasin, tuli siis, kui ma olin doce aastat. See oli üks väga pikk fantaasialugu mida ainult mõned mu sõbrad lugesid omal ajal, kuid see pani mind mõistma, et see, mida ma tegelikult tahtsin, on saada kirjanikuks.
- AL: Peakirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
ELENA ALVAREZ: Väga raske on valida, sest iga kuu avastan uusi autoreid, keda ma armastan, kuid võib-olla seetõttu, kuidas see mõjutas seda, millist tüüpi romaane ma kirjutada pürgin, ütleksin, et Galdos ta on mu peakirjanik.
- AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
ELENA ALVAREZ: Igatsema marple (mõlema küsimuse puhul!)
- AL: Kas teil on kirjutamise või lugemise osas erilisi harjumusi või harjumusi?
ELENA ALVAREZ: Loe, ma saan hakkama Igal pool, nii et mul pole palju hobisid. Tavaliselt kannan e-raamat kotis ja mul on peaaegu alati a heliraamat käte peal, mida kuulan tööle minnes või sporti tehes. Muidugi püüan kodus olles lugeda alati hea valguse ja mugava istmega.
Kirjutama Jah, mul on hobisid: ennekõike ma vajan vaikust Kahjuks ei saa ma kirjutamisele nii palju aega kulutada, kui tahaksin, seega pean kirjutamisele kulutatud tundide arvu maksimeerima, kõrvaldades segajad!
- AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
ELENA ALVAREZ: Mulle meeldib kirjutada hommik, siis on mu meel kõige värskem ja ideed voolavad paremini. See ei ole alati võimalik, nii mõnigi päev kirjutan pärast söömist või kasutan ära nädalavahetustel teha väikseid “kirjutusmaratone”. mul on väike uuring kodus, mis sobib suurepäraselt kirjutamiseks, eriti vihmastel päevadel!
- AL: Kas on muid žanre, mis teile meeldivad?
ELENA ALVAREZ: Praktiliselt Lugesin kõike Kuigi on tõsi, et mulle meeldivad kõige rohkem ajaloolised romaanid, tunnen aeg-ajalt, et tahaksin sukelduda novela salapärast o ,es romantiline. Mis puutub mitteilukirjandusse, Mind köidavad raamatud või kirjanike memuaarid milles nad räägivad oma loomeprotsessist.
- AL: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
ELENA ALVAREZ: Pachinko, autor Min Jin Lee (see on uuesti lugemine); Uus naine, autor Carmen Laforet (audioraamatus) ja Mees punases rüüsautor Julian Barnes.
Mina olen pealegi töötab uue romaani kallal, ka ajalooline, kuid rohkem suunatud triller kui minu viimaseid töid märkinud costumbrismole. Vaatame, mis üle jääb. Harva jõuab esimene idee raamatupoodidesse ja just see teebki selle elukutse nii ilusaks.
- AL: Milline on teie arvates kirjastusstseen?
ELENA ALVAREZ: Olen teadlik Ma tean ainult väga väikest osa see suur metsaline kirjastamise maailm Hispaanias, seega on see väga pealiskaudne analüüs. Kuid selge on see, et väljavaade on kõigile raske. Kahjuks on kirjanikul ülimalt raske oma kunstist ära elada (valdav enamus meist on "päevatööga", mis meid toidab). Kuid asjad ei ole liiga lihtsad sõltumatutele kirjastustele ja raamatupoodidele, tõlkijatele või korrektoritele, kui tuua paar näidet.
Iga päev ilmub palju raamatuid. Lugejateni on väga raske jõuda just seetõttu, et valikus on lai valik ja raamatud, nii trükis kui ka digitaalsel kujul, pole odavad. Nagu sellest veel vähe oleks, lüheneb uudsete toodete kasutusiga iga päevaga. Raamatuid hävitatakse iga päev, et teha ruumi uuele, mis mõne kuu pärast samuti hävitatakse.
Seetõttu hindan nii palju aega, mis raamatutegemisse investeeritakse olla selle autori parim versioon saab toota. See näitab, kui raamat on hoolikalt toimetatud, kui märkad, et võtad koju kaasa killukese selle kallal töötanud inimeste südamest.
- AL: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks raske või suudate tulevaste lugude jaoks midagi positiivset hoida?
ELENA ALVAREZ: Kõigest elus võid saada positiivseid asju või vähemalt kogemusi, mis võivad sind tulevikus aidata. Kuid ma valetaksin teile, kui ütleksin teile, et viimastel aastatel kogetu pole mind puudutanud. Üks põhjus, miks mulle meeldib lugeda nii ajaloolisi romaane kui ka teistest kultuuridest pärit inimeste kirjutatud romaane, on aga see, et mulle väga meeldib õppida elu erinevate silmadega nägema. Ja see sunnib mind esitama endale järgmise küsimuse: Kas tulevik pole alati ebakindel olnud? Kas meie oma tundub meile ebakindlam ühiskond lihtsalt seetõttu, et see on see, milles me elame?