Fotograafia: Consuelo López-Zuriaga. Facebooki profiil.
Consuelo Lopez-Zuriaga oli viimase Nadali auhinna finalist romaaniga Ehk sügisel, mille ta avaldas aprilli lõpus. Selles intervjuu Ta räägib meile temast ja tema hiljutisest saabumisest kirjastamismaailma. Hindan väga teie lahkust ja aega.
Consuelo López-Zuriaga. Intervjuu
- ACTUALIDAD LITERATURA: Ehk sügisel See on teie esimene romaan ja on olnud viimase Nadali preemia finalist. Mida sa sellest meile räägid ja kust idee tuli?
CONSUELO LOPEZ-ZURIAGA: Võibolla sügisel rääkima meie elu näiva normaalsuse habras. Kuidas igapäevane elu võib surelikkusega kokku puutudes hetkega muutuda. Lugu püüab tabada seda hetke, kui tavaline lakkab olemast.
Mis puutub süžee, siis see ütleb, kuidas elu Claudia figueroa, inimõiguste kaitsele pühendunud geniaalne advokaat, võtab radikaalse pöörde, kui Mauricio, teie partner, diagnoositakse a kaugelearenenud vähk. Sellest hetkest alates peab peategelane tegema olulisi otsuseid, mis mõjutavad seda, mis seni oli olnud tema elu ja ambitsioonid. Ilma kaardi või kompassita haiguse hävitamise ja surma mõistmatuse vastu võitlemiseks alustab ta teed, kus ta hakkab arutlema armastatud mehe kaotuse hirmu, oma eelmise elu katkemise ja tõdemuse vahel. ta ei saa enam kunagi nii.
Lõppkokkuvõttes Ehk sügisel jutustab a Muundumisprotsess kelle lõplik saatus on ületada hirm lakata olemast see, mis me alati oleme olnud.
Romaani ideel on a biograafiline ja muu kirjanduslik päritolu. Mis puutub esimest, siis see pärineb minu enda kogemusest vähiga ja sellest, mida mu partneri diagnoos meie elule avaldas. Teise kohta selle romaani süžee ja jutustav hääl tulid välja sõnadest Joan Didion, millal en Maagilise mõtlemise aasta, teatas ta: «Istute õhtusöögile ja elu, mida varem tundsite, on läbi ». Didioni lugemine andis mulle romaani tooni. Ta on tohutu võimega autor jutustada fakte tohutult dramaatiline oma elust peaaegu kirurgilise täpsusega, eemal ohvrimeelsusest ja igasugusest sentimentaalsusest. Tahtsin paigutada Claudia jutustava hääle sellesse registrisse, kus emotsioon ei rööpast välja ega muutu üleliigseks, vaid jõuab lugejani kindlalt.
- AL: Kas mäletate esimest loetud raamatut? Ja esimene lugu, mille kirjutasite?
CLZ: Esimesed raamatud, mida mäletan, on läbi Enid Blyton. Kolm tarka meest laaditi alati koopiaga Viis, Seitse saladust või sellest internaatkoolist - enne Harry Potterit, aga ka väga briti - mis oli Malory Towers. osa kõlksub, riidest selgrooga, mu venna kollektsioonist ja Asterix ja Obelix Nad saatsid mind ka paljude šokolaadiga leivakommide juurde.
Olin introvertne tüdruk ja lugeja ja võib-olla sel põhjusel tärkas kirjutis peagi lkväikesed jutustused ja lood. Lood, mida ta hoiustas vihikutes, kaasas illustratsioonid ja kollaažid, nagu jäänused elust, mis hakkas õhku tõusma.
- SELLE: Peakirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
CLZ: Seda on võimatu taandada vaid ühele, on palju kirjanikke, kes on mind inspireerinud ja kellega olen avastanud selle "suure ekspeditsiooni tõe juurde", mida loetakse. Mulle meeldivad XNUMX. sajandi romaanikirjanikud ja nende monumentaalne oskus jutustada Flaubert, Stendhal, Tolstoi, Dostojevski, Dickens, Galdós või Clarín. Kuid olen ka kirglik ameeriklaste söövitava välimuse pärast, Hemingway, Dospassos, Scott Fitzgerald, Cheever või Richard Yates.
Samuti ei saa ma neid unustada autorid, kes kogevad romaaniga ja seada samal ajal kahtluse alla minu enda narratiivse projekti Faulkner, Cortázar, Kafka või Juan Rulfo. Ja viimasel ajal on mind tekitanud aukartus selle narratiivse intelligentsuse üle Lucia Berliin ja tema suutlikkusest muuta räpased killud selgeks lugudeks.
- AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
CLZ: Gregory samsa, peategelane MetamorfoosTa näib mulle erakordse tegelasena, kes esitab mitut kihti ja peegeldab üksindust ja universaalset valu ning põlgust teise, teistsuguse, võõra vastu.
ka Emma bovary See on monumentaalne looming, mis vihjab romantilise armastuse ja emotsionaalse toksilisuse laastamisele, muutudes vaieldamatuks arhetüübiks.
- AL: Kas teil on kirjutamise või lugemise osas erilisi harjumusi või harjumusi?
CLZ: Mul on vähe rituaale. Eelistan mitte ennast tingida. Mul on lihtsalt vaja sIlencio, kohv ja selge laud. Kirjutamiseks pean kuulama iseennast, on oluline kuulata tegelasi ja visualiseerida stseene, nii et lugu hakkab sülearvuti ekraanil tõusma.
- AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
CLZ: Kirjutan vaikides. Ma pean ennast isoleerima nii kirjutades olen ma maal elades leidnud ideaalse ruumi. Madridi tänavate vahetamine metsa vastu on mu keskendumisvõimet suurendanud. Samuti, kui jänni jään, kutsun emased ja lähen põõsasse matkama. Kuid ma ei arva, et peate ootama "oma tuba", koloniaallauda või merevaatega kabinetti. Kui lugu elab teie sees, liikuge kiiresti edasi, peatumata ja ükskõik kus te ka ei oleks. Kõige paremini kirjutan varahommikul kui päevamüra pole veel pähe tulnud ja ajalugu sõidab segamatult.
Me encanta loe diivanil lamades või tee seda voodis, ehkki loen ka bussis, metroos, rongides ja lennukites, ooteruumides ja ükskõik kus, kui see lugu mind tabab ja neelan raamatu iga lehekülje lõpuni välja. Tuhande asja hulgas, mida kotis kannan, on tavaliselt raamat.
- SELLE: Kas on muid žanre, mis teile meeldivad?
CLZ: Ma lugesin ka test, kunstiajalugu ja mulle meeldib ajalooline romaan. Väljaspool puhtalt kirjanduslikku valdkonda armastan botaanikat ja kokaraamatuid.
- SELLE: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
CLZ: Viimasel ajal olen lugenud imelist triloogiat Rachel Cusk Taustavalgus, Ühistransport y Prestigio. Olen leidnud erakordne, kuidas Süžee, põhjus-tagajärg-loogika puudumine viib meid kaugeltki tühjusesse ja viib meid fragmentide mosaiigini, mis hõivavad kõik ja moodustavad romaani enda. Ka mina olen uuesti lugemine a Miguel Delibes kohahoidja pilt, suurepärane autor, kes ei peta kunagi.
Mis puutub kirjutamisse, siis olen selle faasis oma järgmise romaani kavandamine. Lugu saladuste võimust: need, mis toodavad lunastust, ja need, mida on parem mitte avaldada.
- SELLE: Kuidas on teie arvates kirjastamine ja mis otsustas teid proovida avaldada?
CLZ: Olen just jõudnud kirjastamismaailma, nii et ma ei julgeks selle praegust olukorda ammendavalt analüüsida. Minu esimesed muljed on hämmingus. Näen küllastunud turgu, kus on tohutult palju käsikirju, võimatu kanaliseerida tavapäraste kirjastuste kaudu; ja teisest küljest tajun ka a transformeeriv süsteem, kus tekivad väga huvitavad väljaannete alternatiivid ja formaadid ning kus konkurents teiste meelelahutusvormidega on tihe. Lühidalt öeldes on olemas pinge kokkuvarisemise ja innovatsiooni vahel.
Minu otsus ennast käivitada on seotud veendumus et tema raamat valmib, kui lugeja jõuab viimasele lehele. Ma arvan, et kirjanduse võlu peitub selles edasi-tagasi reisis kirjaniku ja lugeja vahel. Romaan, ütles Umberto Eco juba, «see on suulise tõlke masin ».
- SELLE: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks keeruline või kas suudate tulevaste lugude jaoks midagi positiivset säilitada?
CLZ: Viimane aasta on olnud paljude inimeste jaoks väga keeruline ja kurb, kuid võib-olla on positiivseks osaks olnud asjaolu, et pandeemia on näidanud meie elu oluline habras ja eksistentsiaalse ülbususe absurdsus. Oleme ilmselt teadlikumad. Teine oluline aspekt on lugemise kasv. Paljud inimesed on naasnud raamatute juurde, otsides oma lehtedelt kõrvalehoidumist, mugavust, õppimist ... Lühidalt öeldes kirjanduse võlu.