Mõne päeva jooksul pärast auhinna võitja nime avaldamist Nobeli kirjandusauhind võimaliku võitja rahvuse kohta on loodud kurioosne poleemika.
Skandaali kivi on olnud Rootsi Akadeemia alalise sekretäri vastuolulised avaldused, horace engdahl, selles kirjandus Ühendriigid See on osa kultuurist, mis jääb väljapoole maailma peamisi kirjandusvooge, see tähendab Euroopa (rootslaste sõnul), mis on maailmakirjandusliku universumi tõeline keskus.
Mõne arvates ennustavad need avaldused väheseid võimalusi jääda Nobeli ameeriklase jaoks (kõige kõlavamad nimed on Joyce Carol Oates, Philip Roth, Thomas Pynchon y Don DeLillo (ja võttes arvesse pelgalt nimede loendit, sooviks, et neil oleks piisavalt aega, et need kõik täielikult läbi lugeda ja faktide tõeliste teadmistega arvamust avaldada)) Claudius Magris, pärit Süüria-Liibanonist Adonis ja Iisraelist amos oz.
Teiselt poolt on neid, kes arvavad, et hispaania tähed ja see, et neil pole auhinda Nobeli Viimase 18 aasta jooksul on ta mänginud hispaanlaste ja ladinaameeriklaste kasuks.
Teiste jaoks aga engdahl need võivad olla ka manööver Rootsi akadeemia ühe eriala saavutamiseks: üllatada.
Lisaks on rootslase öeldu tekitanud seestpoolt üsna palju poleemikat Ameerika Ühendriikide, kus ideed, et nad pole maailma keskpunkt, aktsepteeritakse tõenäoliselt alles siis, kui nad tõesti ei ole enam maailma keskpunkt.
Keset poleemikat, engdahl on pidanud minema välja ütlema, et Nobeli See ei ole auhind, mida antakse kirjandustele või riikidele, vaid autoritele, kuid on juba hilja, kired vallanduvad ja rahunevad alles järgmisel neljapäeval, 13. päeval, kui võitja nimi kõlab.