Täna on päev, kus tavaliselt austatakse kirjanikke ja suuri kirjandusteoseid. Kuid ma tahan austada naist, kes ei kirjutanud raamatuid, kuid oli sellega seotud, et kõigil oleks juurdepääs kultuurile ja lugemisele.
Ma räägin Maria Moliner, vabariigi mõnevõrra unustatud kuju ja kes osales raamatukogude avamises ja tootis tuntud sõnastikku: María Molineri sõnaraamat.
María Moliner (Zaragoza, 1900-Madrid, 1981) oli raamatukoguhoidja, filoloog ja leksikograaf. Maapiirkonna arsti tütar on ta lõpetanud Zaragoza ülikooli ajaloo ja aasta hiljem astus opositsiooni kaudu arhivaaride, raamatukoguhoidjate ja arheoloogide teaduskonda.
Vabariigi väljakuulutamine ja pedagoogilised missioonid
Lastega abielus María elas Valencias, kui Vabariik kuulutati välja 1931. aastal. Kuu aega hiljem loob valitsus pedagoogiliste missioonide nõukogu, kuhu María lööb kaasa ja loob Valencia delegatsiooni.
1931. aastal ületas kirjaoskamatus Hispaanias 44 protsenti, enamus naisi ja ainult kuuel protsendil elanikest oli juurdepääs raamatutele või ajalehtedele. Raamatukoguteenust koordineerisid Luis Cernuda, Juan Vicens ja María Moliner ning talle eraldati 60 protsenti pedagoogiliste missioonide eelarvest, mis tähendas, et aastatel 1931–1936 loodi 5.522 uut raamatukogu.
Valencias pühendas María kõik oma jõud ringlevate raamatukogude laiendamisele, mis koosnes paljudest sajast raamatust iga linna või küla kohta nii lastele kui ka täiskasvanutele. Raamatukogude ümbruses korraldas ta loenguid, filmiseansse, raadiokuulamisi ja valitud albumeid, mis olid tema kirjaoskuse ja kultuurilise sotsialiseerumise revolutsioonilise kava põhieesmärgid.
Nagu arvata võib, polnud nii paljude raamatukogude jaoks nii palju karjääriraamatukoguhoidjaid, seega otsustas ta jätta nad nii mees- ja naisõpetajate kui ka perede emade kätte, kuna ta täheldas, et neil on kultuuri pärast rohkem muret kui mehi ja ta nägi neis naisi. täiuslikud abilised.
Nagu María Moliner raamatukogude kohta selgitab:
See on lugemisarmastuse äratamine ja edendamine, mistõttu saadetud partiides on palju raamatuid, mis on lõbusad ja esteetilised, samuti raamatuid, kus on piisavalt teavet nende ideede, nende probleemide ja konfliktide kohta, mis raputavad maailma kõigis mõttejärkudes ja kõigis elueesmärkides, mis moodustab selle inimliku asja, mis ei tohi ega tohiks olla võõras kellelegi inimesele.
El Hispaania kasutamise sõnastik autor María Moliner
Kuningliku Akadeemia (RAE) sõnaraamatuks peetud üheks parimaks alternatiivsõnastikuks, avaldas Gredose kirjastus seda esimest korda aastatel 1966–67 ja María Moliner kasutas selle ettevalmistamisel rohkem kui viisteist aastat.
See määratluste, sünonüümide, väljendite ja seatud fraaside ning sõnaperede sõnastik on ka tõeline ideoloogiline ja sünonüümsõnastik.
María Moliner nägi ette mõningaid aspekte, näiteks organisatsiooni ordinatsioon Ll aastal Lja Ch aastal C (kriteerium, mida RAE järgiks alles 1994. aastal) või üldkasutatavate mõistete lisamine, kuid mida RAE ei olnud aktsepteerinud, näiteks sõna küberneetika.
Kui soovite selle sõnastiku kohta lisateavet, leidke Instituto Cervantese veebisait neil on tema kohta väga põhjalik sissekanne.
María Moliner täna
María Moliner on naiste suhtes tehtud ülekohtu ja absolutismi barbaarsuse näide.
Raamatukogude osas hävitas Hispaania kodusõda ja sellele järgnenud Franco diktatuur selle pedagoogiliste missioonide raamatukogude ning kultuuri kirjaoskuse ja sotsialiseerumise suure projekti. Nagu ütles Juan Vicens Prantsusmaal 1938. aastal, rääkides Hispaania vabariigi ajal avalikule lugemisele antud impulsist:
Lugu on lihtne, alati sama, kui rahvas langeb vaenlase kätte: raamatukoguhoidja lastakse maha, raamatud põletatakse ja kõiki, kes on tema organisatsioonis osalenud, lastakse maha või kiusatakse taga.
Teiselt poolt oli María Moliner esimene naiskandidaat, kes okupeeris tugitooli Kuninglikus Keeleakadeemias, kuigi asjaolu, et ta oli naine ja professionaalselt peeti pigem raamatukoguhoidjaks kui filoloogiks, hoolimata sellest, et ta oli tähtis sõnastik, sundis teda sellesse mitte kunagi sisenema.
Carmen Conde, kirjanik ja esimene naine, kes akadeemiasse vastu võeti 1979. aastal, ei unustanud seda oma sisseastumiskõnes kaudselt mainida:
Teie üllas otsus lõpetab ebaõiglase ja iidse kirjandusliku diskrimineerimise.
Selle artikli abil austatakse seda keele- ja kultuuripreili, kes raamatu heaks nii palju tegi.
Mulle tundub õiglane seda Hispaania kultuuri isiksust õigustada, diskrimineeritud topelt naisena ja vabariigi ajal eeskujuliku töö eest. Minu südamlik tänu talle, kuna tema ideed, ehkki liiga palju aastaid hilja, on vilja kandnud ja raamatukogud on kriisist hoolimata inimeste vahelised kohtumis- ja mõistmiskohad.