Fotograafia: María Latorre, Facebooki profiil.
Maria Latorre kirjutab romantilisi romaane ja lugusid täiskasvanutele ning on juba paar nimetust avaldanud kui Perekond töös, Taeva puudutamine o Naudingud. Viimane on pealkirjastatud paljajalu juurte vahel. Hindan väga teie aega ja pühendumist sellele intervjuu mille täna postitan.
Mary Latorre. Intervjuu
- ACTUALIDAD LITERATURA: Teie viimane avaldatud romaan on Paljajalu juurte vahel. Mida sa sellest meile räägid ja kust see idee tuli?
MARÍA LATORRE: See on lugu sellest Lola, noor naine, kes on alati elanud Andaluusia mägedes ja kes pärast ema surma läheb isa juurde Katalooniasse. Keset metsa majakeses elamisest saab temast kodanliku viinamarjakasvataja tütar ja selle kokkupõrkega silmitsi seistes otsustab ta mitte kaotada oma olemust, mis ka ei juhtuks. Kui sa vastu tuled Cesc Ribelles, oma isa töötaja, hakkab kahtlema, mida ta tegelikult üritab kaitsta ja millest ta mineviku külge klammerdudes ilma jääb.
Idee tekkis peaaegu kakskümmend aastat tagasi, loos, mille kirjutasin oma linnas toimunud konkursi jaoks. Selles tulid välja kaks tegelast Tahtsin täpsemalt selgitada asju. Nad olid need, kellest said hiljem Lola ja Cesc. Nad sosistasid mulle pikka aega oma lugu ja ma sain aru, et see, mida nad mulle räägivad, on romaani vormis. Ma ei tundnud end selle kirjutamiseks valmis, mistõttu registreerusin Érika Gaeli romantilise romaani kursusele – see on parim, mida ma kirjaniku elu heaks teha sain – ja just seal hakkasin seda lõpuks kujundama.
- AL: Kas mäletate mõnda oma esimest lugemist? Ja esimene lugu, mille sa kirjutasid?
ML: esimene lugu et mul oli helistati Marta ja see rääkis väikesest tüdrukust, kes tahtis suureks saada, veidi tagurpidi Peter Panist.Mäletan seda eredalt, sest tundsin end temana. Aastaid hiljem andsid nad mulle Päkapikkude printsess, Sally Scottilt ja see oli minu kirjutamise enese jaoks ülim kütus.
osa esimesed lood mida ma lapsepõlves kirjutasin, on pakkepaberil laiali ja minu küljest rebitud lehti koolivihikud. Mulle on kõige rohkem meelde jäänud lugu lõksu jäänud hirv puu juurtes. Siiski Ma jätan mõned nendest.
- SELLE: Peakirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
ML: Kaks kirjanikku, kes mind teismeeas suuresti mõjutasid, olid JDSalinger ja Federico García Lorca. Kuid ma arvan, et ta poleks sama kirjanik ilma teiste hulgas Flannery O'Connori, Jose Luis Sampedrot, Pilar Pedraza, Miguel Delibesi, Marisa Sicilia, Gianni Rodari, Érika Gaeli või Jesús Carrascota.
- AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
ML: Paljud! Kuid praegu tuleb esimese asjana meelde Tyrion Lannister. Aastaid tagasi raamatuid lugedes paelusid mind nende servad ja inimlikkus, alati hea ja kurja vahel, sündinud ellujääja.
- SELLE: Kas teil on kirjutamise või lugemise osas mõni eriline hobi või harjumus?
ML: Kui ma kirjutan, on mul vaja taustamuusikat, mis on sellega kooskõlas lugu, mis mul käes on. Mul pole erilist lugemisharjumust, loen tavaliselt alati, kui mul on vaba aega, seetõttu teen seda viimasel ajal palju mobiiliga.
- SELLE: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
ML: Minu lemmikkoht kirjutamiseks on õues, sülearvuti või märkmikuga ja minu aeg on hommikune. Mul ei ole lugemiseks lemmikkohta ega -aega, arvan, et iga koht ja aeg on selleks ideaalne.
- SELLE: Kas on muid žanre, mis teile meeldivad?
ML: Jah, ma arvan, et imelisi lugusid on kõigis žanrites. Üldiselt ma ei lähtu lugemist valides romaani žanri järgi, teen seda tavaliselt konspekti või inimeste soovituste järgi, kelle kriteeriume ma usaldan.
- SELLE: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
ML: Ma loen Tõlkija, de Jose Gil Romero ja Goretti Irisarri, ja ma kirjutan a lühiromaan mida võiks klassifitseerida sentimentaalseteks.
- SELLE: Milline on teie arvates kirjastusstseen?
ML: Kriisis. Raamatute tooraine sisse roll on läbi katuse, kirjanduse kaubastamine on peale pandud selle kvaliteedile, piraatlus võimatu ohjeldada, uutel autoritel on vähe võimalusi, on kirjastajad enamasti endiselt ankurdatud tavade külge, millel pole enam mõtet ja mis aeglustavad nende autorite kasvu, sotsiaalvõrgustikud viskavad meid keskpunktist välja...
Pero kui on kriis, on võimalused muutusteks, evolutsiooniks ja loodetavasti kasutame neid kõigi tingimuste parandamiseks ja kirjanduse kasuks. Meie, autorid ja autorid, tahame oma karjääri rohkem kontrollida ja see muudab juba paljusid asju.
- SELLE: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks keeruline või kas suudate tulevaste lugude jaoks midagi positiivset säilitada?
ML: Mulle jääb muidugi palju positiivseid asju. Inimestega, keda olen oma teel kohanud, ja ennekõike heade ja mitte nii heade inimestega, mida nad on mulle andnud. Selle inimsuhted sealt see suures osas pärineb minu inspiratsioon.