Ricardo Alía, keemia ja male ühise niidina tema romaanide süžeedes.
Meil on privileeg ja rõõm olla täna oma blogis Ricardo Alia (San Sebastián, 1971), mustanahalise žanri kirjanik, kelle tunnustuseks on neli edukat romaani: la Tähtkujutriloogia, kus ta kasutab oma keemiateadmisi süžee loomiseks, mis lugejat haarab ja Mürgitatud ettur, milles suur peategelane on male.
Actualidad Literatura: Ricardo Alía, kirjanik, kes segab oma kirgi, mustat žanrit, keemiat ja malet. Male kui mürgitatud etturi ühine niit ja sodiaagitriloogia keemia, mida te mürgitatud etturist hülgate, annavad teie romaanidele erilise unikaalsuse, ainulaadse eristava puudutuse. Ricardo Alía kolm kirge ühendasid tema raamatud?
Ricardo Alia:
Jah, olen ametilt keemik, kutsumuselt kirjanik ja kirglik maletaja. Püüan oma raamatutes rakendada Stephen Kingi (üks minu teatmekirjanikest) soovitust: "kirjutage sellest, mida teate".
AL: Mürgitatud pojeng on aset leidnud Hispaania kodusõjas, kus Gernika pommitamine oli sündmuste käivitaja hiljem, diktatuuri lõpus ja peamine intriigide plaan 2000. aastate alguses. Kas minevikul on tagajärgi aastakümneid hiljem? Peegeldus Hispaania ühiskonna arengust?
RL: Üks mõtisklus, mida tahtsin edasi anda Mürgitatud pojeng on see, et minevik on olemas, see ei unune, see varitseb teid ja jõuab lõpuks teieni. Tõepoolest, Hispaania ühiskonna ustav peegeldus, nüüd koos Franco, ajaloolise mälu seaduse ekshumeerimisega ...
AL: Ütlesite mõni kuu tagasi ühes intervjuus, et "tänu malele jäin ETA keskkondadest eemale". Suur malemeister, mürgitatud etturi peategelane Arturo näeb oma tulevikku ka varajase kirg malega.
Ja kõik tegelased on nende kogemuste vili. Kas teie romaanides on deterministlikku puudutust? Kas male tähistas teie elu kui "Mürgitatud etturi" peategelase elu?
RL: Minevik lõksutab filmi tegelasi Mürgitatud ettur ja määrab nende tegevuse. See on lugeja jaoks hädavajalik, et tegelaste arengut "tunda". Noorukieas moodustas male mind inimesena, see sisendas mulle mõningaid väärtusi, mida ma tänapäeval elus rakendan. Olen 64 ruudu kunstile palju võlgu. Mul on neist aastatest imelised mälestused.
AL: Mürgitatud ettur on kriminaalromaan, mida saab lugeda malet teadmata, ehkki male on süžee ühine joon algusest lõpuni. Kinnitan, et see on nii. Kuidas teha nii keerulise teema puhul keeruline keeruliseks?
RL: Ma olin ettevaatlik, et romaan ei oleks küllastunud maleviidetega (kogun vanu maleraamatuid). Rida, mis eraldab romaani malekäsiraamatust, pole nii paks, kui tundub. Kambüüsides nägin vaeva käsikirja uuesti ja uuesti lugemiseks, vältides peategelase ja mõrvari malemängu ning teksti joonistavaid skeeme ja leidsin kergendatult, et romaan toimis sellisena; isegi üks esimesi lugejaid ütles mulle, et ta nägi malet Macguffinina ...
AL: Pärast Zodiaki triloogiat, mis on seatud San Sebastiáni, on The Poisoned Peon: London uued tegelased ja uus asukoht, mille valite sel korral, kuigi ühendate Guernica ja kujuteldava Monroca linnaga. Kas see lisab raskusi kirjutades, luues linna ja kultuuri, mis pole teie oma? Mis saab sodiaagitriloogia tegelastest? Kas me kuuleme neist uuesti?
RL: Kordan, et on oluline kirjutada sellest, mida teate. 90-ndate aastate lõpus veetsin hooaja Londonis ja olen need kogemused üle kandnud Mürgitatud ettur. Monroca asub Monroy's, minu isa linnas. Ma tahan autorina kasvada ja uurin igas romaanis uusi maailmu ja uusi tegelasi. Ma arvan, et ma ei lähe sinna tagasi SodiaagitriloogiaVõib-olla kirjutab ta riikliku politsei liikmena Madridi etapil Max Medinale eelloo, kuid seda ei tehta lähitulevikus.
AL: Kas mürgitatud ettur alustab malega uut triloogiat või lähevad järgmised projektid eri suundadesse?
RL: Idee on kriminaalromaanist vähehaaval eemalduda ja uurida teisi kirjandusžanre. Olen eklektiline lugeja ja see peaks kirjutamisel kajastuma. Nüüd töötan 90ndatel Chicagos aset leidnud gangsteriromaani kallal.
AL: Räägi meile enda kohta lähemalt: Kuidas läheb Ricardo Alíal lugejana? Mis on teie raamatukogu raamatud, mida iga paari aasta tagant uuesti läbi loete? Kas on mõni autor, kelle vastu olete kirglik, üks neist, kellelt ostate nende romaanid kohe, kui need ilmuvad?
RL: Ma lugesin uuesti üle vaid Gabriel García Márquezi ja "piibli" Kuni ma kirjutan autor S. King; elu on väga lühike ja lugeda on palju. Jooksen raamatupoodi, kus on uusimad Vargas Llosa, NesbØ, Lemaitre, Don Winslow, Murakami ...
AL: Miks kriminaalromaan?
Mürgitatud ettur: malemäng. London juhatus ja tundmatud inimesed tükid, millega mõrvar mängib.
RL: Ma olen kriminaalromaanist kirglik, just žanr pakub mulle lugemisel kõige rohkem naudingut ja annab kirjutamisega palju vabadust, kuid nagu ma enne ütlesin, ei taha ma ise tuviauku teha, alustasin tegelikult kui " noir "kirjanik peaaegu juhuslikult, sest sahtlis hoidis ta teisi kirjutisi, kuid juhtkiri MAEVA otsis kriminaalromaani, mis asub põhjas, ülejäänu on ajalugu ...
AL: Hoolimata introvertse kirjaniku traditsioonilisest kuvandist, mis on lukustatud ja ilma sotsiaalse kokkupuuteta, on uus põlvkond kirjanikke, kes säutsuvad iga päev ja laadivad Instagrami üles fotosid, kelle jaoks suhtlusvõrgustikud on nende suhtlusaken maailma. Kuidas on teie suhe sotsiaalvõrgustikega?
RL: Ma mõistan, et olen “Salingeri stiilis” kirjanik. Kui saaksin, avaldaksin pseudonüümiga ja ilma fotota, kuid praegu on see võimatu, peame romaanidele nähtavust pakkuma ja kirjanikud peavad toote tuntuks muutmiseks pingutama. . Suhtlusvõrgustikud on põhilised, ma liigun sisse, kuid mitte iga päev, mul pole aega ja ma pean seda juhtima pere, töö, lugemise ja kirjutamise vahel. Need on prioriteedid. Ma tean juhtumeid, kus kirjanikud loevad vähem, kuna nad on rohkem sotsiaalmeedias, mida pean tõsiseks veaks.
AL: Kirjanduspiraatlus: platvorm uutele kirjanikele endast teada andmiseks või korvamatu kahju kirjandustoodangule?
RL: Selles riigis on kinnistunud idee, et kultuur peaks olema vaba, kuid millest siis loojad elavad? Minu raamatud nädala jooksul pärast ilmumist on juba piraadid. See on endeemiline pahe, mis tuleks välja juurida baasilt, et piraatlus teeb autoritele palju kahju. Enne raamatu allalaadimist võite minna raamatukogudesse, kasutatud raamatupoodidesse või tasuta platvormidele. Olen tavaline Barcelona munitsipaalraamatukogude võrgus.
AL: Paber- või digitaalne formaat?
RL: Paber, kahtlemata. Alustasin e-raamatuga tugevalt, kuid tõsi on see, et nüüd ma isegi ei tea, kus mul see on. Paberi, kaane puudutus, lehtede keeramine, lugemispunkt on ületamatu sensatsioon.
AL: Ja kõige isiklikuma küsimuse lõpetamiseks, mis on Ricardo Alía unistused täidetud ja veel täitmata?
RL: Isiklik ja kõige lihtsam J Kirjastus on unistus, mille täitmine on unistus ja kirjutamisest elamine unistus, mida täita.
Thanks, Ricardo Alia, Soovin, et jätkaksite iga uue väljakutse õnnestumiste kogumist ja jätkaksite lugejate sidumist hästi konstrueeritud proovitükkidega, millega olete meile harjunud.