David B Gil | Fotograafia: autori veebisait.
David B Gil Ta on pärit Cádizist ja lõpetanud ajakirjanduse eriala. See algas isekirjastamine esimene romaan, El siss kirsipuu varjus, kes oli konkursi finalist Fernando Lara auhind ja see oli esimene iseavaldatud tiitel, mis võitis auhinna Hisliibris ajaloolisest romaanist. siis nad tulid Binaarse jumala lapsed, auhinna finalist Ignotus y Kaheksa miljoneid jumalaid mis võitis X Hislibrise auhinna parima hispaaniakeelse romaani eest. Mullu mais avaldas ta tormis sepistatud. Ta räägib meile temast selles intervjuu Tänan teid väga pühendatud aja ja lahkuse eest
David B. Gil – intervjuu
- ACTUALIDAD LITERATURA: Teie viimane romaan kannab pealkirja tormis sepistatud. Mida sa sellest meile räägid ja kust see idee tuli?
DAVID B. GIL: See on romaan autorilt klassikaline uurimine ja müsteerium oma lähenemises, kuid ebatüüpiline oma keskkonnas, kuna see areneb aastal XNUMX. sajandi maapiirkond Jaapan. Mul on raske kindlaks teha oma romaanide algideede päritolu. Ma kujutan ette, et nagu kõigi autoritega juhtub, tekivad nad sellest seoste, mõjude, viidete ja kurioosumite hiidlainest, mis meie peas keeb. Juhul kui tormis sepistatud haakub selgelt mu varasemate töödega, sest nende kõigi keskmes on a mõistatus mis toimib narratiivi mootor.
- AL: Kas saate naasta selle esimese raamatu juurde, mida lugesite? Ja esimene lugu, mille kirjutasite?
DBG: Tõenäoliselt oleks esimene raamat, mida ma iseseisvalt loen Asterix koomiks, bologna o Tintin. Mu vanemad lugesid neid mulle ette ja ilmselt oli juba kolmeaastaselt tavaline näha mind, koomiks käes.
Esimene lugu, mille ma kirjutasin, pidi olema mõni essee koolile, mis on tavaliselt esimesed struktureeritud lood, millega me kõik silmitsi seisame. Kirjutasin edasi lugusid üksinda terve kooli- ja ülikooliaasta, aga need olid lühikesed, mitte üle viie lehekülje. Esimene tekst narratiiv pikk millega ma silmitsi seisin, oli Sõdalane kirsipuu varjus.
- AL: Peakirjanik? Saate valida rohkem kui ühe ja kõigi ajastute hulgast.
DBG: Muidugi, meil kõigil on erinevad mõjud, millest mõned on teadlikumad kui teised. See, kes istutas minusse kire narratiivi vastu, oli J. RR Tolkien, kellelt sain teada, et raamatul võib olla elu ka väljaspool oma lehekülgi. Proosa ja kirjandusliku stiili tasandil on selge referent Gabriel García Márquezning loo ülesehituse ja tegelaste ülesehituse osas Alan Moore y naoki urasawa.
- AL: Millise raamatu tegelasega oleksite tahtnud tutvuda ja luua?
DBG: Tõenäoliselt Dracula, kirjandusajaloo elegantseim kaabakas.
- AL: Kas teil on kirjutamise või lugemise osas erilisi harjumusi või harjumusi?
DBG: Sojakaste kirjanik tellitud. Kirjutamise ajal meeldib mulle, kui kõik vajalik on käe-jala juures ja omal kohal. Samuti Tavaliselt loen pool tundi enne kirjutamispäeva algust; ei pruugi olla atraktiivne lugu või seotud sellega, mida ma kirjutan, vaid autor, kes paistab silma hea proosa poolest. märgib mind a tipptaseme baar saavutada ja aitab mul vabaneda maneeridest.
- AL: Ja teie eelistatud koht ja aeg seda teha?
DBG: Kirjutamine on minu töö, seega pole see eelistuse küsimus. Kell 9 Istun oma kabinetis ja päev venib kuni kella 15ni.. Eriti intensiivsetel kirjutamisperioodidel, tavaliselt siis, kui olen käsikirja lõpus, võin ka kirjutada nädalavahetustel kus iganes see mind haarab.
- AL: Kas on muid žanre, mis teile meeldivad?
DBG: Muidugi. uudishimulikult Olen pigem ulmelugeja kui ajalooline romaan. Aga ma tarbin igasuguseid lugusid kõikvõimalikus meedias: romaanid, koomiksid, filmid, teles, videomängud, anime... Ma ei sulge end ühelegi soole; kui lugu on hea, võib mind köita ajalooline väljamõeldis, fantaasia, põnevik või romantika.
- AL: Mida sa praegu loed? Ja kirjutamine?
DBG: Tavaliselt loen mitu asja samal ajal ja see on üks põhjusi, miks ma olen aeglane lugeja. ma loen Ilium, ning Mario Villen, mis mulle tundub olevat dokumenteerimise ja ajakohastamise töö Iliad tohutu. Tengu lahing, Stan Sakai ja erinevad raamatud dokumentatsioon.
Mis puudutab seda, mida ma kirjutan, siis ei oska veel öelda, aga see pole romaan.
- AL: Milline on teie arvates kirjastusstseen?
DBG: Prognoosile vastupidiselt on pandeemia olnud pöördepunkt müügi osas, mis on hakanud elavnema. See ei tähenda, et meist oleks ühtäkki saanud lugejate riik, ega ka seda, et tööstus on oma mudelit muutnud. Paljud pealkirjad avaldatakse jätkuvalt igal aastal ja turg on tasakaalust väljas: Enamik pealkirju müüakse vähe või väga vähe ja mõned müüvad palju. Tundub, et kõik on nõus, et kaatreid on liiga palju ja et pole ruumi a keskmine nimekiri, aga keegi ei taha olla esimene, kes jalga gaasipedaalilt maha tõstab
- AL: Kas praegune kriisihetk on teie jaoks raske või suudate hoida midagi positiivset nii kultuuri- kui ka sotsiaalsfääris?
DBG: Meie kirjanike eelis on see, et kriisi ajal saame tõmbuda oma maailma, luua oma reaalsust, vähemalt mõneks tunniks päevas. Isiklikult kõik see episood pandeemia on olnud viljakas loovalt; halb osa tuli siis, kui eraldusid tekstitöötlusprogrammist ja lülitasid uudised sisse.